Austatud kuulajad!

Igal aastal Eesti Vabariigi sünnipäeva eel mõtleme veidi rohkem ja räägime tavapärasest tihedamini Eestist. Kauaoodatud juubeliaasta on läinud ajalukku ning alanud on 2019. aasta ehk eesti keelele pühendatud aasta. Eesti keel on meie ühine väärtus ja põhiosa Eesti identiteedist. Maailm aga muutub rändevõimaluste ja infotehnoloogia tõttu üha avatumaks. Suurenenud on inglise keele kui rahvusvahelise suhtluskeele kohalolek. Keeleteadlased ennustavad, et maailma 6000 keelest on järgmiseks sajandiks 90 protsenti hävinud. Kas eesti keele säilimine on ohus?

Emakeelne kõrgharidus ja teaduskeel on kindlasti ühed suurimatest saavutustest, mille üle saame uhked olla, kuid samal ajal on neis valdkondades eesti keel kõige rohkem ka ohus. Ülikoolid soovivad olla rahvusvahelised ning seda toetab ingliskeelse õppemahu suurenemine. Leian, et meie kõrghariduse ja teaduse integreerumine välismaailmaga tõstab nende kvaliteeti ja on oluline, kuid eesti ja inglise keele vahel tuleb hoida tasakaalu. Rohkem võiks pöörata tähelepanu üliõpilaste suulisele ja kirjalikule eneseväljendusele meie emakeeles. Näiteks saaks anda uurimistöödele hea eesti keele preemiat rahalise toetuse näol, mis motiveeriks üliõpilast kirjutama rohkem eesti keeles. Lisaks on tähtis panustada terminitöösse, et vältida uute mõistete ingliskeelseid laene.

Eestlased võtavad pidevalt inglise keelest uusi laensõnu. Eriti palju leidub neid noorema generatsiooni, sealhulgas ka minu sõnavaras, sest nad suudavad sageli asendada mitut eestikeelset sõna korraga ja nii on lihtsam. Me kasutame neid laene nii tihti ega pane tähelegi, et tegelikult väheneb meie sõnavara puhaste eestikeelsete sõnade arvelt. Milline saaks olla meie panus, et eesti keelt ei lämmataks ära teiste keelte mõju? Vastus on igaüks meist oma igapäevase keelekasutusega.

Keel on ajas arenev ning piirkonniti erinev – iga järgmine põlvkond toob sisse muudatusi ja tänane eesti keel pole kindlasti selline nagu saja aasta tagune. Inglise keele mõju suurenemine ja uute sõnade tulek on paratamatu, kuid see ei pea tingimata ohustama meie emakeelt. Nagu president Kersti Kaljulaid on öelnud: “Tegemist on meie oma salakeelega, mida maailmas mõistab vaid miljon rahvuskaaslast. On meie hool ja kohustus, et selle salakeele rääkijate hulk kasvaks, mitte ei kahaneks.”

Palju õnne, armas Eesti!