üles
pühapäev, 15. september 2019
Arhiiv Uudisvoog Kaastöö
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Rubriigid

Valdkonnad

Toimub

Õpilaste sünnipäevad

15. september

16. september

17. september

18. september

19. september

20. september

21. september

Töötajate sünnipäevad

16. september

21. september

22. september

Arvustus, avaldatud 22. jaanuar 2019, vaadatud 1071 korda
11.a leidis ennast läbi Tammsaare Autor/allikas: erakogu

11.a klassil oli 19. jaanuaril meeldiv võimalus vaadata Nukus Tammsaare 1909. aastal kirjutatud jutustuse „Noored hinged” esmalavastust, mille suurepärasesse näitlejaansamblisse kuulub ka KG vilistlane, näitleja Mihkel Vendel. Meie ees rullus lahti kuue noore inimese elu koos armastuse, õnne ja õnnetuks olemisega. Suur tänu näitlejatele sünergia loomise eest ja Mihkel Vendelile, kes meiega pärast etendust kokku sai. Nõmme Gümnaasium oli meile hubaseks koduks, aitäh direktor Riho Uulmale!

Teatriliste muljeid

Mulle väga meeldis see teatritükk, sest see mõjus minule sügavamõttelisena, romantilisena, dramaatilisena ja ausana. Etendus näitas, et asjad ja toimingud on just nii keerulised, kui valmis sa nendeks oled. Miski ei tule lihtsalt, kui sa ise sellesse ei usu ja selleks midagi ei tee. Elu on küll keeruline, aga see tuleb teha lihtsaks ja mitte ainult raamatuid lugedes, vaid päris samme tehes ning oma sisemist häält kuulates. Sten

Igas inimeses säilib nende elu lõpuni see mänguhimuline laps, kes teatud olukordades end naiivse mõtteviisiga ilmutab. Mina, kes ma olen vaatleja tüüpi nooruk, nautisin seda etendust läbinisti. Olen napisõnaline, aga see-eest väga mõtisklev ja analüüsiv ning läbi selle etenduse sain ma ühtäkki aru, kui tähtis ja vajalik teater mulle on. Tänu Nukuteatri imelistele näitlejatele, sain ma väga põneva õhtu osaliseks. Etendus "Noored hinged" tõi selguse, millised inimesed maailmas olemas on ning kelleks armastus nad muudab – lapseks. Hetkest, mil TEDA, erilist, märkad, on elu pahupidi ja oled lõksus. Etendus õpetas sealt lõksust välja rabelema, juhuks kui peaksin tammsaarelikult uppuma neisse siniseisse silmisse, mida kõik eeslid kui paradiisi näevad. Märten

Tegu oli heas mõttes üllatava teosega. Arvestades teose ajastut, oli see vägagi tänapäevane. Paralleelid, mida saab tuua tänapäeva ja Tammsaare tegelaste ja nende probleemide vahele, olid lõputud ja seega suutis etendus noore inimese vägagi mõtlema panna. Pikki mõttekäike ja dialooge võis olla küll mõni hetk raske jälgida, kuid seda enam panid need keskenduma ja kaasa mõtlema. Eriti meeldis publiku lähedus lavale. Esireas istujana suutis see mind panna selle aja ning tegevuse sisse ja tõmbas kaasa elama. Meeldis väga, kui karakteris sees olid näitlejad, mis tegi loo väga reaalseks. Samuti oli minu jaoks esimest korda näha sellist lavakujundust, mis töötas vägagi hästi ja tegi jällegi asja loomingulisemaks. Sandra

Teatri ja üleüldiselt kunsti üks kõige intrigeerivamaid aspekte on olnud minu jaoks valu ilusaks mängimine ja see tükk oli tõeliselt ilus. Lava huvitav kujundus andis loole ainult juurde ja jutustas peaaegu omaenda lugu. Selles loos oli palju magushapukat äratundmist ka minule, kes ma kogesin seda terve sajandi hiljem. Inimloomuse ja hea teatri vastu oleme me kõik relvitud. Gerly 

Mõtestades enda jaoks lahti teatritüki pealkirja, arvasin, et mind ootab ees ligi 3-tunnine arutelu noorte mässumeelsete hingede üle. Leidsin enda eest selle asemel mitmekülgsete üllatustega varustatud vaatemängu, mis jutustas läbi erinevate karakterite igapäevastest probleemidest. Mõistsin, et ükskõik, mis ajastus me elame, inimesed ja nende probleemid jäävad kui kivisse raiutult igasse sajandisse. Väga tasemel näitlemisoskus ja lavastus jätsid mõtteis vaba ruumi teksti vastuvõtmiseks ning enda jaoks tõlgendamiseks. Lihtsuses peitubki võlu! Jade

Etendus “Noored hinged” on üks köitvamaid etendusi, mida olen kunagi vaatamas käinud. Teatritüki lavastus ning lavakujundus oli meeletult hea ja nutikas. Lavaline liikumine ja erilised vahestseenid meeldisid mulle väga. Etendus elavdas mitmeid emotsioone. Suutsin publiku ette toodud sündmuste ja karakteritega väga palju samastuda. Elasin väga emotsionaalselt kaasa Karl Raismiku tegelaskujule (mängis Mart Müürisepp). Aino (Getter Meresmaa) ja Kulno (Sander Roosimägi) lavakeemia oli märkimisväärne. Muhem (Mihkel Vendel) oli minu jaoks kui Kulno südametunnistus, nurk, mille alt Muhem maailma vaatles oli imekspandav. Õie ja Hilda (Doris Tislar, Laura Kukk) tegelaskujud olid just täpselt sobivad balansseerima Aino karakterit. Aplaus kõigile asjaosalistele väärt etenduse lavalaudadele toomise eest! Gretten

Kindlasti oli teatritükis palju seoseid tänapäevaga, lihtsalt armastamine ja armastus on loomult veidi muutunud. Etendus oli väga muljet avaldav ja mulle endale meeldis see, et kõik tegevused, näiteks Sander Roosimäe poolt mängitud Arthur Kulno monoloogi sisu, peegeldus teiste näitlejate liikumises ja emotsioonides, see aitas mõelda, millest tegelane täpsemalt räägib. Võin julgelt öelda, et see oli üks parimatest etendustest, mida ma näinud olen. Martin

Minu jaoks oli Tammsaare „Noored hinged“ lausa hingematvalt suurepärane. Minu lemmikkarakteriteks olid peategelane Aino, pärisnimega Getter Meresmaa, ja Muhem, keda mängis Mihkel Vendel. Naisnäitlejas nägin ma naist, kes ei teadnud ise ka, mida ta elult soovis. Ta jättis mulje, et ta ei saa lubada endale üksindust, igavust. Aino võttis elu vabalt seni, kuni lõpuks mehed ta maa peale tagasi tõid. Minu jaoks oli tema näitlejatöö vapustav. Muhem meeldis mulle tema aususe ja läbinägelikkuse poolest. Ta oli poeetilise loomuga mees, kes teadis, aga ei osanud ise selle teadmisega midagi muud tarka ette võtta, kui hakata jooma. Siinkohal imetlesin samuti oskust mängida purjus inimest, tavaliselt muutub see olukord ülemängitavaks või lamedaks, kuid tema mängis seda usutavalt. Üleüldiselt haaras näidend mind endaga kaasa ja ma unustasin hetkeks reaalsuse, elasin kaasa olukordadele ja mõni hetk tahtsin lihtsalt minna ja raputada näiteks armsat Hildat, et avada ta silmad ja suu, et ta saaks olla õnnelikum. Leidsin mõnes tegelaskujus ennast üles. Kindlasti avaldas muljet ka lavakujundus ja selle roll etenduses. Grete

A. H. Tammsaare "Noored hinged" oli erakordne teatrielamus. Tegu oli looga, mis rääkis 6 noore elust ja armastusest. Iga karakter erines teistest suurel määral, mis tegi nendevahelised tunded ja suhted pingsaks, ja näitlejad, kes neid mängisid, tegid hiilgava töö nende rollidega. Lavastuse segunemine vokaalmuusikaga oli võimas ja külmavärinaid tekitav ning erinevate situatsioonide väljamängimine laval oli lihtsalt hämmastav. Soovitan kindlalt igaühel antud teatritükki vaatama minna! Juhan

Igatahes 11.a soovitab soojalt teatrireisi ette võtta!

Marit Tarkin,
eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii