Kas oled tähistaja-tüüp? Kas tähtpäevad ja nende tähistamine on sulle ja sinu perele olulised?

Ikka on ju tore, kui tähtpäevadel meeles peetakse. Olulisi sündmusi tähistame ikka, põhiliselt pereringis. Eks seegi ring ole üsna suur: kui minu, ema või vendade juures kokku saame, on laud vaja katta vähemalt viieteistkümnele inimesele.

55 eluaastat peab sedagi tähendama, et oled 30 aasta kanti ka koolis tööl olnud?

Nii ongi. Minu ja KG teed ristusid 1987. aastal. Ülikooli lõppedes suunati mind tööle KGsse (siis oli kool küll Kingissepa 2. Keskkool) algklasside õpetajaks. Esimesel tööaastal olin siiski pioneerijuht, sest mulle klassi ei jätkunud. Olid teised ajad, teised tavad. Minu kõige esimese klassi lapsed on nüüd juba 35-sed. Klassijuhatajaks olen olnud umbes 200 lapsele: esimesest klassist alates olen õpetajaks olnud neljale klassile, viimast seltskonda neist neljast juhatasin ja õpetasin 1.–6.klassini. Nendega koos jõudsin ka ise "suureks kasvada": õppisin Tallinna Ülikoolis juurde põhikooli inglise keele õpetaja eriala. Pärast seda olen olnud klassijuhatajaks neljale 4.–6. klassi lennule ning inglise keelt õpetan põhikooli lõpuni välja. Vahel õpilased küsivad, kas minu lemmikaine koolis oli ka inglise keel. Ei saa jaatavalt vastata, hoopis matemaatika oli. 

Kas kaalusid omal ajal ka muid variante, kelleks saada? Kui jah, siis kuidas vaatad nüüd distantsilt, kui hea spetsialist sa oleksid praegu või oled sa kunagi kahetsenud, et mingit muud ala ei valinud?

Millalgi põhikooli lõpus arvasin, et oleks tore õmblejaks hakata. Ilmselt see ongi aeg, kui veel täpselt ei tea, mis ja kuidas. Keskkooli lõpetades olin otsustanud õpetaja ameti kasuks. Seda valikut ei ole ma kunagi kahetsenud. Mulle meeldib minu töö. Ükski päev ei sarnane teisega. Vaatamata kooli traditsioonilisusele on kõik tegelikult liikumises, pidevas arenemises, kasvamises. Koolis ei saa olla üksiktegija, sihipäraselt tegutseda saab just meeskonnana. Vahet pole, kas see meeskond koosneb õpilastest, lastevanematest või headest kolleegidest. Nendest, kellega koos olles tunned seda õiget küünarnukitunnet.

Igale vanusele on erinevad asjad olulised. Mida pead praeguses eluetapis oluliseks?

Positiivsust. Igasse päeva vähemalt üht päikesekiirt piiluma halli pilve tagant. Aega, seda tahaks küll juurde. Aega selleks, et olla koos endale oluliste inimestega, perega, lastega, lapselastega.

Millised mõtted on veel realiseerimata?

("I have a dream ...") Ei teagi. 

Mis on sinu jaoks õnn?

Paar aastat tagasi kinkisid minu lapsed mulle raamatu "Õnn on. Kogu maailma õnneraamat". Pühenduseks olid nad kirjutanud: "Õnn on ..., kui sul on tore ema!" Oma emaga seoses mõtlen sama. Kõik algab algusest. Emast, isast, kodust, lapsepõlvest. Õnn on, kui sul on toetav ja hooliv pere, toredad lapsed ning vahvad lapselapsed. Õnn on ...

Kõike seda soovimegi! Ilusat pidupäeva!