üles
Reede, 29. märts 2024
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

29. märts

30. märts

31. märts

1. aprill

3. aprill

4. aprill

5. aprill

Töötajate sünnipäevad

30. märts

31. märts

Uudis, avaldatud 12. oktoober 2018, vaadatud 3441 korda, autor Madli-Maria Naulainen, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja / haridustehnoloog
10. klasside lastevanemate hariduskohvik Autor/allikas: Madli-Maria Naulainen

9. oktoobril toimus kooli aulas 10. klasside lastevanemate koosolek. Sel korral uues vormis, hariduskohvikuna. Laudkondades võeti jutuks erinevad teemaderingid, uuriti lastevanemate ootusi, arvamusi ja mõtteid, et koostöö eelseisva kolme aasta jooksul annaks parimaid tulemusi. Milliste mõteteni laudades jõuti, saab lugeda alljärgnevalt.

Ootused koolile ja õpetajatele

Vanemad ootavad gümnaasiumiajalt silmaringi avardamist läbi erinevate õppetegevuste, noore eneseteadlikkuse tõusu ning sotsiaalse küpsuse kujunemist. Loodetakse, et õpilane, kes jõuab gümnaasiumi lõppu, oskaks aimata, millist eriala edasi õppida.

Kooliga seonduvalt peavad lapsevanemad oluliseks aineõpetaja oskust olla inimlik ja kompromissialdis. Õpilasel võiks olla võimalus parandada lisaks negatiivsele hindele ka rahuldavat või head tulemust eeskujulikuks, et püsiks noorte motivatsioon oma õppetegevuse juhtimisel. Iga õpilane on ainulaadne ning seetõttu võiks ka aineõpetaja individuaalsele lähenemisele rohkem rõhku panna.

Klassijuhatajalt oodatakse inimlikkust, märkamist, avatust. Ta võiks olla noorele kui sõber, kuulaja, usaldusisik. Gümnaasiumiaeg on eriline, sellelt oodatakse ühtekuuluvustunde kujunemist ning rõõmu tekkimist koosviibimisest.

Koostöö kodu ja kooli vahel

Koostööd peetakse väga oluliseks. Ühtpidi oodatakse lastelt küll rohkem vastustust, aga teistpidi soovivad vanemad olla teadlikud kooli ja laste tegemistest ning õpilase akadeemilisest edasijõudmisest. Suhtlusvahendina nähakse kõige käepärasemana postiloendeid, mille kaudu saab edastada infot ja tõstatada vajadusel ka arutelusid. Muredest saab märku anda ka telefoni teel. Lapse tegemistega kursis olemiseks saavad vanemad ise jälgida nende sotsiaalmeediakontosid, kuid kooliga kontakteerumist nendes kanalites vajalikuks ei peeta. Koolisse puutuva info leiab lapsevanem üles kodulehelt, Meie KG artiklitest, akadeemilise arengu jälgimiseks ja klassijuhatajaga suhtlemiseks puudumiste korral kasutatakse e-kooli.

Ollakse seda meelt, et gümnaasiumiaastatel võiks lapse vastutus enda tegemiste ja kohustuste ees tõusta ja sekkuma peaks ainult juhul, kui paistab, et koorem on liiga raske kanda. Siis on vaja märgata ning toetada ja selles osas saavad klassijuhataja ja lapsevanem omavahel koostööd teha, et leida selleks parimad võimalused, mis ometi toetaks ka õpilase enda vastutust.


Andekus ja võimekus

Andekuse ja võimekuse üle lastevanematega vesteldes oldi ühisel seisukohal: kõik meie noored gümnasistid on milleski andekad. Lapsevanemad eeldavad, et õpetaja märkab lapse andekust eri valdkondades. Kooliastme vahetudes uute õpetajatega tööd alustades võib aga mõne ande arendamine kahe silma vahele jääda, sest sisseelamine võtab piisavalt palju aega. Lapsevanemad ootavad õpetajatelt enam suunamist, motiveerimist ja tagasisidet, mis innustaks noori enam pingutama. Suhtlemine lapsevanem-õpilane-õpetaja liinil, huvidest märkuandmine annab kõige kiirema võimaluse õpilase andeid toetama hakata. Igal õpetajal läheb silm särama, kui õpilane tuleb ise küsima või soovib midagi uut proovida.

Väga hinnati erinevate projektide raames toimuvaid õpilasvahetusi, mis võimaldavad avastada maailma, arendada enda keele- ja suhtlemisoskust. Vanemad pidasid oluliseks, et kool võimaldab individuaalset õppekava neile, kes on tegijad sportlased, lauljad või mis tahes ala esindajad juba Eesti tasemel – et nad saaksid sammu pidada nii õppetöös kui enda kutsumust arendada, abiks oleks siin ka e-õpe ja vahetu õpetaja tagasiside. Lapsevanemad tõid välja, et ootaksid IT-alase valikkursuse avamist, sest programmeerimise vallas on õpilaste huvi väga suur. Leiti ka seda, et andekal ainetundjal on kerge laisaks muutuda ja on väga hea, kui õpetaja selliseid õpilasi märkab ning edasi suunab. Maailm on nii avatud, et enamuse suust jäi kõlama mõte: andekal on vaja ka väga head suhtlemisoskust. Nii et rohkem suhtlemisõpetust, et elus hakkama saada! Arvati ka, et gümnaasiumis võiks toetada andekate õpilaste nn abiõpetajaks määramist, selle toetamist, sest õpetades õpid veelgi rohkem ja õpilased ise teinekord selgitavad mõnd keerulist teemat üksteisele just sellises võtmes, et keeruline saab lihtsaks. Koostöö oleks suurepärane!

Tööeluks valmistumine

Et toetada õpilaste silmaringi arvardamist karjäärimaailmas, saab koolis toetada ettevõtmisi, mis seda nägemist võimaldavad. Mitmes vallas saab siin teha koostööd lapsevanematega, näiteks pakkuda võimalusi ettevõtete külastamiseks, leida töövarju kohti ja/või võimalusi praktikakohtadeks suvel, kus õpilased saaksid esmase kokkupuute töökogemusega.

Koolilt oodatakse, et panustada võiks majandusõpetusse, anda noortele vajalik kogemus õpilasfirmade loomise näol. Oluline on koostööoskuse arendamine läbi erinevate ainete, nende lõimimise ja ühiste projektide. Aineõpetus peaks olema elulähedane ja näitama, mida saadud teadmistega elus peale hakata on. Nähakse, et karjäärinõustamine ja -õpetus võiks olla ka gümnaasiumiastmes, samuti annaks häid tulemusi psühholoogia ainena, mis suunab sujuvalt suhtlema ja teisi paremini mõistma. Hinnatakse töövestluste simulatsioonide läbiviimist, töö- ja haridusmesside kujundamist. Nähakse ka, et vabatahtlikuna tegutsemine avardab silmaringi ning annab väärtusliku kogemuse. Heaks võimaluseks õpilastele erinevate ametite tutvustamisel on oma ala ekspertide kutsumine kooli, vestlusringide korraldamine. Koostööd õpetab hästi sõprusklasside idee, ühiste ettevõtmiste korraldamine, samuti vajalikke oskusi arendavad huviringid. Süsteemsemalt peaks kool panustama digipädevuste arendamisse.

Üks murekoht on õpilase töötamine kooli ajal. Ühtpidi on selle suureks väärtuseks iseseisvuse ja kohusetunde kasvatamine, vastutustunde areng, teistpidi segab tööl käimine õppimisele keskendumist, õpilased on väsinud, juhtub ka, et kool jääb töö tõttu pooleli. Siin on oluline koostöös märgata ja murele tähelepanu pöörata, ühiselt õpilase otsuseid suunata. Abiks on, kui klassijuhatajale on teada antud, millised õpilased kooli kõrvalt töötavad. Samas võiks teha koostööd ka tööandjaga ning uurida, milles õpilane eriti andekas on. Kool võiks õppeaineti arvestada tööl käiva õpilase panust.


Kool tervise hoidjana

Kehalise kasvatuse kui õppeaine rolli peavad kümnendike lastevanemad valdavalt oluliseks. Lisaväärtuse ja motivatsiooni annaks õpilastele see, kui nad tänu koolivälisele treeningule ja võistlustel osalemisele saavad aeg-ajalt õiguse preemiana tunnis mitte osaleda. Tõdeti, et liikumist on vaja, aga võtmeküsimus on tegevustes ja õpilaste liikuma motiveerimises. Nähakse, et kehaline kasvatus võiks olla rohkem õpilasekeskne, et noorel inimesel tekiks rohkem seoseid oma (vaimse) tervise, toitumise ning liikumise vahel. Jõudma peaks isikliku arengu, liikumisrõõmu ja positiivse emotsioonini. Õpetajalt oodatakse selgitustööd, mida see kõik meile tulevikuks annab.

Liikumistunni ülesehitus võiks olla õpilasele vajaduspõhine, võimalusel saab noor inimene teha valiku liikumisviiside vahel. Kaaluda võiks sarnaselt keeleõpetusele tasemegruppide loomist, kus lähenemine on erinev sportlaste, tava- ja füsioteraapia grupile. Tundidest oodatakse põnevust, paindlikkust, individuaalset lähenemist. Oluline roll õpilaste liikumisele motiveerimisel on õpetajal. 

Liikumistegevuste hindamine võiks kujuneda pigem osalemise ja kaasategemise kui iga asja mõõtmise tulemusena, normid on vähemotiveerivad. Vanemad tunnustasid kooli põnevaid spordisündmusi, eripalgelisi kehalise kasvatuse tunde, motivatsioonisüsteeme  ja füsioterapeudi grupi olemasolu. Hinnati ujumise võimalust ja suusatundide olemasolu.

Rõõm koostööst

Armsad vanemad, täname teid südamest väärtuslike mõtete jagamise eest. Oleme rõõmsad, et paljut oleme ka juba praegu praktiseerimas, aga on hea meel, et saame leida uusi viise ja võimalusi heade ettepanekute elluviimisel. Oleme avatud koostööle ja kindlasti andke märku ka edaspidi, kui miski mõttes mõlgub.

Madli-Maria Naulainen,
ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja / haridustehnoloog
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii