Käti muljed

Meie reis algas laupäeval, peredega kohtusime pühapäeval. Minu majutajateks olid 13-aastase Desy pere. Koolipäev algab seal 7.30, sest õpilased käivad koolis kahes vahetuses, meie tegevused algasid hiljem. Bulgaaria õpilastele ei pakuta tasuta koolilõunat. Nad saavad ise otsustada, kus ja mida süüa. Sööklaks on neil koolihoovis eraldi maja, samas ruumis asub ka lava, kus meile õpilaste poolt kohalikus keeles näidendit esitati. Koolis on ka kohvik, kust saab osta saiakesi ja muud näksimist. Tundus, et õpilaste seas on kohvik sööklast populaarsem.

Esmaspäeva õhtul toimus koolis ühine õhtusöök koos õpetajate, majutajate ja teiste vahetusõpilastega. Projektis osales õpilasi veel Portugalist, Türgist, Leedust ja Itaaliast. Seal saime esimest korda proovida ka traditsioonilist Bulgaaria saia ja banitsat (traditsiooniline Bulgaaria küpsetis fetajuustu ja filotainaga). Teistel õhtutel oli vaja õhtusöök kõikidel peredel ise muretseda. Üldiselt anti mulle õhtuti proovida erinevaid traditsioonilisi toite ja jooke, mis mulle kõik väga maitsesid. Kahel õhtul oli minu ja Thomas Hendriku perel ühine õhtusöök.

Kolmapäeval toimus reis Plovdivisse, see on Sofiast väiksem linn ja asub pealinnast umbes 150 km kaugusel. Sinna sõitsime bussiga. Plovdivis oli meil giidiga linnaekskursioon, minu lemmik oli linna kõrgeim koht nimega "5 Tepes". Sellel reisil kahjuks bulgaarlastest õpilasi kaasas ei olnud ning sellel ajal valmistasid Desy ja Vladimir meile banitsa, mida reisilt naastes süüa saime. Kuna bulgaarlastel oli kindel soov proovida mõnda Eesti toitu valmistada, siis reedel küpsetasime pannileiba. Neile see maitses. Vähemalt nii nad ütlesid.

Reede õhtul, mis oli ühtlasi ka meie viimane ühine õhtu, käisime kohalikus kontserdimajas Itaalia klassikalist muusikat kuulamas. Õhtu lõppes Vladimiri ema valmistatud õhtusöögiga, taas oli see rahvuslik.

Tagasisõit laupäeval oli väga varajane. Lennujaamas kohtusime õpetajatega kell 04.15, lennuk startis 06.15. Lendasime kõigepealt Münchenisse, sealt Tallinna ja siis bussiga koju Kuressaarde, kuhu jõudsime 18.00.

Suur-suur tänu minu "perele", oli imeline kuuluda need päevad teie perekonda. Muidugi suur aitäh nende kinkide ja selle hunniku banitsa eest, mida sel nädalal sõin. Aitäh eestlastest reisikaaslastele, teiega oli väga tore nädal.

Thomase muljed

Meie reis algas laupäeva pärastlõunal. Uuel hommikul oli vaja varakult ärgata, et liikuda Tallinna lennujaamast Münchenisse, mis oli meie Sofiasse mineku vahepeatus. Sofia lennujaamas ootasid meid meie majutajad Vladimir ja Desy, nende pered ja kohalik projektikoordinaator Elisaveta Bagryana nimelisest 51. koolist. Seejärel suundusime oma ajutistesse kodudesse, kus külakosti jagamise järel läksime kõik koos Sofia linna avastama. Meie alguspunkt oli Rahvuslik Kultuuri Palee, mille juures olevad purskkaevud oli imeliselt ilusad. Suundusime edasi Sofia peatänavale, kust saime jäätiserulle ning suveniire. Edasi liikudes nägime rahvuslikku teatrit, presidendi maja, raamatukogu, ministeeriumit, veel purskkaeve, kirikuid, Vana-Rooma aegseid varemeid jne. See oli väga huvitav kogemus. Hiljem pereringis tutvudes saime rohkem teada üksteise huvidest.

Esmaspäeva hommikul sattusime natukene kava vaadates segadusse ning läksime umbes kolm tundi varem kooli, kui oleks pidanud. Ikka juhtub, kuid õnneks saime selle ajaga tundma õppida teisi õpilasi, kes sama programmiga Sofiasse olid tulnud. Osalejate hulgas oli lisaks bulgaarlastele ja meile türklasi, portugallasi, itaallasi ja leedukaid. Kõik olid väga toredad ja sõbralikud.

Koolis toimus ürituse avamine ja külastati erinevaid tunde. Seejärel suundusime taas ekskursioonile, misjärel toimus õhtul pidu rahvuslike tantsude ja söögi-joogiga. Tantsiti kõikide osalejate rahvatantse, muuhulgas ka "Kaera-Jaani".

Teisipäeval külastasime koolis tunde, proovisime virtuaalreaalsust ja külastasime ajaloomuuseumi. Muuseum oli sisukas ning pakkus meile kaheks tunniks meelelahutust. Kolmapäeval suundusime Bulgaaria linna, mis kannab nime Plovdiv. Meiega tuli kaasa giid, kes viis läbi ekskursiooni Plovdivi vanalinnas. See oli imeilus. Saime teada, et Plovdiv on linn, mis on ehitatud seitsme mäe peale. Bulgaarlased kahjuks sellest reisist osa ei saanud võtta, kuid nemad kasutasid seda aega, et meie jaoks valmistada ühte nende rahvustoitudest, banitsat. See oli umbes nagu sai, aga samas väga teistsugune ning maitses väga hästi.

Neljapäeva hommikul külastasime linnaosa vanemat, kes tervitas meid ja lootis, et meile Bulgaarias meeldib. Koolis saime õppida nii Hiina kui ka Ameerika õppesüsteemide kohta. Mõlemad olid väga huvitavad ning pealekauba saime ka veidi hiina keelt õppida. Reede hommikul tegime koolis natuke sporti. Mängisime rahvastepalli ja korvpalli, viimast neist kõik programmis osalevad õpilased kooli korvpallitiimi kapteni vastu. Et piinlikkust vähendada, ütleme lihtsalt, et kaotasime. Peale sportikku hommikupoolikut saime kooli direktorilt diplomid, mis kinnitasid meie osavõttu programmist. Seejärel liikusime Desy koju, kus Kätiga koos küpsetasime pannileiba. Lõpptulemus oli meie arvates väga hea ning oleme oma tehtu üle uhke. Päeva õhtupoolikul läksime kohalikku kontserdisaali klassikalist Itaalia ja Bulgaaria muusikat kuulama. Olime mõlemad kontserdist vaimustuses. Tühjade kõhtudega suundusime minu pere juurde, kus meile pakuti Bulgaaria rahvuslikku toitu kartuli ja lihaga.

Minu muljed reisist on väga positiivsed, sest ekskursioonid olid huvitavad ja majutajad olid väga sõbralikud ning kenad.