Kerstin Tang

Eriti meeldib mulle selle nädala juures see, et siis tulevad välja iga Juku iseloomujooned ja nii saan nendega palju rohkem tuttavaks. Lisaks saab tavapärasest argielust välja ja olla nii välimuselt kui ka isiksuselt hoopis keegi teine.

Nädal pani lisaks Jukudele proovile ka meid kui Juhaneid: erinevad ettevalmistused, igaks päevaks pidi Jukudele mõtlema igasugu proovilepanevaid tegevusi ja nende mittetegemise/kaotamise eest karistusi, ostma vajalikke koostisosi, vaatama, et Jukud tundidesse ei hilineks, ja muidugi veel koristama ka. Nüüd tagasi vaadates usun, et see vaev oli seda väärt, sest mälestusi, pilte ja videoid on mitmeid, mille üle juba praegu koos Jukudega naerda saab.

Kindlasti oli suur miinus see, et vahetunnis oli aega vähe ja samuti ei soosinud ilm välistegevusi, kuid ülimalt positiivset emotsiooni ei suutnud isegi need tegurid ära ajada. Mainiksin veel ära neljapäevase Jukude vande, kus Jukud lubasid austada ja jumaldada õpetajaid eesotsas Maidu Varikuga ning toetada Juhanite II pensionisammast oma taskurahaga.

Loomulikult ei puudunud traditsiooniks saanud Erna retk KG tervisepargis, mis eristab meid teistest Eesti koolidest. See retk pani ilusa ja „mudase” punkti meie Jukude nädalale ning muutis uued kümnendikud väärilisteks KG gümnasistideks.

Oma muljeid jagas minuga Harald Nurmik 10.a klassist: „Jukude nädala juures meeldis mulle kõige enam see, et sain tuttavamaks oma Juhanitega ja ka Jukudega, kellega pole varem väga suhelnud. Ootused olid veidi suuremad: arvasin, et tuleb hullemaid asju, mida tegema pean, aga nagu aru sain, polnud ka väga palju hullusi lubatud teha. Minu Juhanid on mõned kõige toredamad inimesed, keda elus kohanud olen. Nendega sai palju nalja ja isegi, kui sa ise ei julgenud väga nendega alguses rääkida, siis tulid nad ise sõbrutsema. Minu Jukude nädala grupp oli minu arust kõige parem, võrreldes teiste gruppidega just selle teema poolest (araablased). Pidime sööma näiteks sibulat nii, et annad suu kaudu teisele edasi, jooma kalamahla, sööma sinepiga kaetud porgandit, pesema sinepiga üksteisel hambaid. Iga kord, kui keegi ütles „salamaleekum”, siis pidime oma Juhanite ees palvetama ja palju muud. Kõige enam meeldis see, kui pidime keerutama 15 korda ja siis visati muna ja pidime sellele kurikaga pihta lööma – see oli lihtsalt tohutult naljakas. Muidugi ei meeldinud rõvedaid asju süüa, aga see käib sellega kaasas. Erna retk oli päris tore ja naljakas, kuigi ootasin sellest ka natuke hullemaid asju."

Sellest järeldus ehk soovitus järgmistele Juhanitele: ärge hoidke tagasi, Jukud just tahavadki saada võimalikult hullu retsimist!

Sandra Beljakov

Mina, 12.a klassi õpilane, arvasin, et Jukudele vahetundide sisustamine on lihtne, aga see osutus oodatust palju raskemaks. Vahetundides nappis aega ja kuna vihma tõttu ei saanud eriti õues mänge korraldada, tuli koolis sobivat kohta otsida. Meeleoluka nädala kohal hõljusid kahjuks ka tumedamad pilved: nimelt ei meeldinud mõnedele õpetajatele meie nägemus sellest nädalast. Nii mõnigi probleem tuli lahendada vaidlusega. Vaatamata sellele oli kõigil lõbus ja koridoris vastu tulevad loominguliste kostüümidega Jukud tõid alati naeratuse näole.

Oma muljeid nädalast rääkis 10.b klassi õpilane Kertu Truumure: „Olin röövlite grupis ja tegin erinevaid lahedaid ülesandeid selle nädala jooksul. Alguses kartsin väga, et pean sööma erinevaid plögasid ja kassi/koeratoite. Ei arvanud, et see nädal võib nii lõbus olla ja et Juhanitega nii headeks semudeks saame. Väga äge nädal oli. Mulle meeldis, et mu Juhanid ei läinud üle võlli oma ülesannetega ja jäid mõistuse piiridesse. Ei muudaks absoluutselt mitte midagi.”

Britte Kruusement

Kuna nädala korraldus oli kõik Juhanite kanda, siis osutus suureks väljakutseks korraldada nädal nii, et kõik oleksid rahul. Kuid tegelikult osutus see nädal väga vahvaks ja arvan, et kellelegi ülearu liiga ei tehtud, pigem oli Jukude suust kuulda, et olime liiga leebed ja oleksime võinud neid veel rohkem proovile panna.

„Muljed olid enamasti väga positiivsed, minu meelest oleks võinud nädala jooksul olla rohkem vahetunde, kus kokku saada või rohkem tegevusi, et oleks veelgi rohkem elamusi juurde tulnud. Meie teema (vana kooli sportlased) oli väga tore ja ei olnud raske leida endale riideid, mida kanda. Erna retke suhtes olin algul väga närvis, aga õnneks sattus minu Juhaniks Britte, kes juhtis mind väga hästi, nii et kraavi kukkusin ma ainult ühel korral. Muidu oli rada just paraja pikkusega ja rohkem vast ei olekski suutnud teha. Koju jõudes olin üleni märg, kaetud muna ja jahuga, põlved sinised ja kalahais käis üle pea, aga kokkuvõttes oli kindlasti seda väärt,” võttis nädala kokku Käroli Murd 10.a-st.

Viivian Laes

Sel aastal olin mina Juhan ja oma grupi üks juhatajatest. Meie teema oli Soundcloud rappers. Esimesel hommikul ei osanud ma midagi väga aimata, sest ei teadnud oma Jukusid veel ega osanud arvata, kas nad lähevad asjaga kaasa või mitte. Esimene ülesanne oli neil sinepiga hambaid pesta, mis alguses üldse ei edenenud, aga mida aega edasi, seda julgemaks meie Jukud läksid. Kõige viimased asjad Jukude nädalal olid vande andmine ja Erna retk. Erna retk meeldis mulle väga. Olin seal algusest lõpuni. Pidin ka juhatama kahte pimedat Jukut, kes said Erna retkega imeliselt hakkama.

Oma arvamuse avaldas mulle ka värske gümnasist Helena Aavik 10.b-st, kes oli minu grupis: „Jukude nädal ehk akadeemiline proovilepanek on minu jaoks unustamatu kogemus. Juba esimesel päeval saime hambaid sinepiga puhtaks pesta ja küüslauku maitsta. Järgnevatel päevadel jätkus meie retsimine. Kirss tordil oli kauaoodatud Erna retk. Peale selle läbitegemist oli päris uhke tunne!”

Meie Jukud, te olite kõik väga tublid ja soovin teile imelist gümnaasiumi elu ja melu!

Eke Ao Nettan

Isiklikult oli mult pilt silme ees, mida see nädal endast kujutab, kuna olen ise selle värskelt kahe aasta eest läbi kogenud, kuid siiski tuli ka mingeid tõrkeid ette. Vajas palju korraldamist ja aja planeerimist, mis on superkasulik. Tekkis mõningaid probleeme ka, näiteks oli vaja üle rääkida, kelle munad ja jahu on prügikastis jne. Muidu oli supertore nädal.

Brenda Brant

Minu grupi teemaks oli "vanakooli sportlased" ja kõik olid väga vahvalt riides. Halb asi selle kõige juures on see, et Juhanid saavad Jukudele tegevusi teha ainult vahetundide ajal ja selleks on väga vähe aega, lisaks olid ka väga halvad ilmad ja õue väga ei kutsunud. Mulle meeldis väga see, et vähemalt minu grupi Jukud ei vingunud väga palju ja tegid kõike kaasa, mis me neil käskisime.

Jukude nädala lõpetab traditsiooniliselt Erna retk ja see ei olnud teisiti ka sel aastal. Kooli metsa oli valmis pandud väga vahva rada, mida Jukud, silmad kinni, Juhanite juhendamisel läbivad.

Küsisin ka arvamust enda juhitud Juku käest, kelleks oli Sharlee Järvelaid 10.b klassist. „Eelmine nädal oli meil Jukude nädal. Ootasin seda 10. klassi juures kõige rohkem, teadsin, et tuleb huvitav – ja tuligi. Mõtlesin küll, et on hullem, aga tegelikkuses kandsid Juhanid meie eest hoolt ja olid üsna leebed. Lisaks sellele toitsid nad meid suurte vitamiinipommidega (nt küüslauk ja sibul) ja tervis peaks meil pikaks ajaks tänu armsatele Juhanitele korras olema. Eks me kõik olime Erna retke pärast elevil, kuid minu arvates oleks see võinud olla isegi pisut ekstreemsem ja pikem. Vahva oli sellegipoolest.”

Maksim Losnikov

Huvitav kogemus oli Jukude nädal, sest sai tutvuda uute inimestega, millised nad on iseloomult, ja sai panna nad proovile. Kõigil oli omamoodi riietus, mis oli päris huvitav vaatepilt. Jukud olid toredad ja sõbralikud. Vahetundide sisustamine oli omaette kogemus, arvasin, et see on lihtsam ja toimub kiiremini. Iga päev pidi sisustama Jukude vahetunnid, et neil oleks lõbusam. Arvan, et saime sellega hakkama. Ilmaga sel aastal ei vedanud, oli külm ja vihmane. Kokkuvõttes oli üks parimaid nädalaid koolis, sest sai huvitava riietusega koolis käia ning kõik koolipäevad olid omaette lõbusad.

Oma Jukude nädalast avaldas muljeid Mikk Meisterson 10.b klassist: „Ma täpselt ei teadnudki, mida oodata Jukude nädalast. Mul polnud päris palju infot selle nädala kohta, sest seda hoiti hästi saladuses. Jäin väga rahule selle nädalaga. Juhanid oli lahedad ja isegi mõned vahetunnid olid täitsa toredad. Ma olin araablaste grupis. Mulle väga meeldis see grupp, sest see polnud eriti sportlik, nagu mõned olid. Mulle jäi sellest nädalast meelde, et mind rööviti ja pandi Lexusesse. Aga see rööv oli omamoodi kogemus, sest ma ei teadnud, mis minuga tehakse. Erna retk oli väga lõbus. Mul oli suurepärane Juhan, kes juhatas mind. Ma ei tea, mida ma oleks teisiti teinud, sest ma olen ainult ühel Erna retkel käinud.”

Sandra Kald

Minu jaoks oli Jukude nädal väga huvitav ja lõbus kogemus. Tutvusin paljude 10. klassi õpilastega. Ise olen samuti läbinud Jukude nädala, aga seekord pidin selle koos lennuga läbi viima. Grupis, kus mina osalesin, oli teemaks Soundcloud rappers. Pidime grupiga koos iga päev uusi tegevusi välja mõtlema. Üritasime küll võimalikult palju õues tegevusi teha, aga kuna vihma sadas päris tugevalt, siis pidime tegutsema sees. Viimasel päeval eriti palju ei teinud, kuna häid mõtteid polnud kellelgi.

Viimasel Jukude nädala päeval toimus KG metsas Erna retk, kus abituriendid juhendasid pimesi uusi gümnasiste. Retk oli kõigi jaoks omamoodi põnev kogemus, kus palju nalja, huvitavaid tegevusi ning palju kukkumisi ja pisarad. Vaatamata sellele läbisid Jukud Erna retke edukalt.

Küsisin arvamust lõbusast Jukude nädalast Marili Kaasiku käest 10.b klassist: „Jukude nädal algas siis 24.09. Toimusid esimesed tutvused oma grupiga. Meie grupi teemaks olid pätid. Kartsin, et pean hakkama tegema igasuguseid imelikke tegevusi ja sööma asju, mida üldse ei salli. Kuid nii tegelikult ei läinud. Meie grupi Juhanid olid leebed ega teinud meie nädalat nii hulluks, võrreldes näiteks mõne teise grupiga. Võtsin osa pea kõigist ülesannetest ja ühisvahetundidest. Mõni üksik ülesanne jäi tegemata, sest tõesti ei tahtnud neist osa võtta. Lõbus oli käia neli päeva koolis teemakohase riietusega.

Algul isegi arvasin, et ei soovi Jukude nädalast osa võtta, kuid siis jäin ikka mõtlema, et selline asi toimub minu elus vaid ühe korra. Gümnaasium kestab kolm aastat ja tahan ikka kõikidest asjadest osa võtta ning tekitada endale mälestusi. Viimasel Jukude nädala päeval toimusid vande andmine ning Erna retk. Mõlemad on olnud traditsiooniks igal aastal. Vande andmisel kordasime lauseid, mida meile öeldi. Selle vande andmisega saime gümnasistideks.

Erna retke puhul olin samuti kahevahel, et kas osaleda või mitte. Lõpuks ikka otsustasin osaleda, sest jällegi on see vaid üks kord elus. Kui aus olla, siis igal aastal on rajal samu asju, nt kile puude vahel või midagi munadega seoses jne. Kogemus rajal oli lõbus, isegi kui sain põlve paiste ja sinikasse. Aga no see on tavaline õpetajate sõnul. Minu arust oli Jukude nädal ikka väga äge. Olen õnnelik, et sellest osa võtsin ning sain kõike seda kogeda.”

Laes Oskar Raun

Minu jaoks on selle nädala kõige olulisem osa enda Jukudega tutvumine ning nende iseloomust arusaamine. Nädal aega saab käia naljakalt riides ja elada sisse uute sõpradega. Seekord, juba ise tegevusi korraldades, sain aru, et selle nädala läbiviimine polnudki nii lihtne, kui arvasin. Igaks päevaks pidime oma grupiga leidma uusi tegevusi, mida vahetundides teha, ning nendeks vajalikke asju eelnevalt ostma jne. Sel aastal oli kahjuks ilmaga niru, sest enamiku ajast vahetundides sadas, mille tõttu oli õues palju halvem olla ning osad mängud pidi hoopis ümber tegema. Kokkuvõttes jäin ikkagi ise selle nädalaga rahule, sest vaatamata halvale ilmale olid tegevused naljakad, Jukud põnevad ning mälestused veelgi põnevamad.

Oma muljeid Jukude nädalast avaldas minule Ken Kirs, 10.a klassi õpilane: „Jukude nädalaga olin nii palju kursis, et saame endale grupi ja seal grupis hakkame oma grupi liikmetega koostööd tegema. Kahjuks lootsin, et tuleb ette rohkem „retsimist”, kuid kõik, mis oli, oli ka väga lõbus. Enda Juhanitele on mul ainult kiidusõnu, nad on väga lahedad ja toredad inimesed ning nad oskasid teha meile huvitavaid mänge. Samuti jäin rahule enda grupiga üleüldse, sest teema oli minule päris lahe ja grupikaaslased olid ka väga sõbralikud. Kõige rohkem meeldis mulle siiski Erna retk, sest see kõik oli nii naljakas ja ma pole enne midagi sellist kogenud. Kui ma saaksin midagi muuta, siis ma oleksin seda nädalat pikemaks venitanud ja lubanud Juhanitel rohkemat teha.”