Ma mäletan, et mu naabripoiss Kaali õpetajate majast armastas puu otsas lugemas käia. Küllap kõrgelt paistis ka kaugemale, seal tekkis ka suuri mõtteid ning väiksemad pudinad ei pääsenud segama. Kustumatu lugemisjanu saadab teda tänaseni ning sarnane on ka soov aeg-ajalt mõni suur idee käima lükata – et siis ise pärast esimesi kastmisi jälle hoopis millegi muuga lagedale tulla ning ehk mõnikord ka väikestviisi šokiteraapiat pakkuda.

Need Toomase tõmmatud vaod hariduspõllul (tuima pedagoogilist sügavkündi vältides) on paljuski sarnaselt Kaali meteoriidi ja Arensburgi meridiaaniga jätnud omanäolisi jälgi ja olnud omas vallas ainulaadsed ning ka järgijaid innustanud: sihtasutus koolide majandamise mudelina, erakõrghariduse toomine Saaremaale, koolituskeskuse käivitamine kooli juures, hiina keele õppe „maaletoomine”, igavast tüüpkoolimajast vabadus-ilu-tõdeliste sümbolite, yinyang'iliste talveaedade ja kodukaunistuse ideaal-koolipargi rajamiseni jpm – toetudes ja mõeldes seejuures alati oma hiiu-saare juurtele!

Nende tuntud Toomase lambanaljade taustal kombineerisin õnnitluse Hiina vanasõnadest, milles on ehk natuke ka juubeliomast tagasivaadet, aga samas ehk ka mentorlikku tulevikuväljavaadet:

Parem elada päev tiigrina kui 100 aastat lambana – sest tarkus kuulub minevikule, tegevus olevikule ning rõõm tulevikule!

Meie KG toimetus ühineb eelkõnelejaga ja soovib ikka jätkuvalt hulle lennukaid ideid, kastmist vajavaid katselappe, raugematut jõudu katsetamist vääriva katsetamisel ja soovitab ikka unistada ja tegutseda – suurelt!