Ammuks see oli,
kui tulin,
pisike koolijüts,
üle kõrvade vajumas 
tuliuus koolimüts.
Ammuks see oli,
kui tulin,
portfell suurem kui ise,
koolivendade hulgas
kõikidest olin pisem.
Ammuks see oli,
kui tulin,
silmad täis uudishimu.
Aastad tulid 
ja läksid,
alles jäi teadmishimu.

Just nende Ira Lemberi sõnadega alustas oma klassijuhatajatundi õpetaja Merle. Seejärel jagas ta kõigile oma õpilastele kätte nende esimesed kirjatööd, mis tekitasid palju elevust ja tõid nii mõnelegi silmanurka pisara. Vahvad fotomeenutused, õigekirjareeglite kordamine, head soovid teele kaasa ning lootus kohtuda ka edaspidi Kuressaare Gümnaasiumis – just nii emotsionaalne tund oligi.

Täna, kui viimast korda
heliseb koolikell,
tahaksin viimast korda
olla see pisike sell,
kes tahaks viimast korda
olla üks vallatu jüts,
ehkki enam ei vaju
silmile koolimüts.

Ja kuidas läks tunnikontrolliga, mis klassijuhataja Merle tunnis tegi – seda saame loodetavasti teada kunagisel vilistlaste kokkutulekul!

Aitäh, õpetaja Merle!