Koolilõpust on möödas 9 aastat. Kui mõtled oma tegemiste peale, kas oled korda saatnud palju või vähe?
Ma alguses arvasin, et pole nagu midagi tehtud, aga kui ma loengu jaoks valmistusin, siis tuli välja, et on nagu üht-teist tehtud, et tubli algus. Last mul pole veel, mõnel teisel on. Mõnikord ma tunnen, et olen isegi natuke laisk.

Sa õppisid 31. lennu f klassis. Mida see sulle meenutab?
Häid lambaid mahub ikka ühte ... Kahju on, et ei teadnud kõiki, kes lennus olid, meil oli väga särav ja lahe lend! Meil on väga palju andekaid inimesi lennus, me ei olnud väga jamade tekitajad, välja arvatud teibijuhtum (üle-eestilisse meediasse jõudnud Jukude nädal) ja lennupulma romuralli. Draamasid oli, aga need ei olnud pahatahtlikult välja mõeldud pahad asjad, vaid need lihtsalt juhtusid. Minul olid nii toredad kolm aastat, ma loodan, et teistel olid ka ...

Sina ja Kaia (Oidekivi) olite oma klassi kaks aktivisti. Millega oma klassielu vürtsitasite?
Meie klass oli reaalselt selline klass, kes ei viitsinud midagi teha. Me oleme peale kooli lõppu kokku saanud ainult kaks korda. Aga kuna meie Kaiaga põlesime näiteks teatriasjaga, siis me värbasime huvilisi ja me suutsime väga lühikese aja jooksul palju korda saata! Tegelikult me võtsime ikka kõigest osa, meil olid näiteks head spordipoisid.

Sul oli kooliajal kaks koolivälist väljundit – laul ja tants. Kui kaua nendega tegelenud oled?
Laulmisega alustasin 5. klassis, käisin muusikaõpetaja Malle Veske juures, niimoodi vaikselt, suuremalt võtsin ette KGs Laine Lehto käe all. Siis mul tuli juurde ka bänd – Killer Tissue ;) Umbes samal ajal hakkasin ka tantsima Semiiris, kus tegutsesin umbes 10 aastat. Olin juba Tallinnas ja ikka sõitsin siia, tegin trenni ja juhendasin.

Kuidas sa seda kõike jõudsid?
Eks kool vist kannatas natuke. Ma tean, et ma oleks suuteline olnud kerge medali ära tooma. Ma panin kogu oma fookuse taidlemisse ega viitsinud õppida. Kui ma oleks õppimise selgeks õppinud, siis ... kes teab, äkki oleks praegu hästi tark. Ma võtsin ise endalt võimaluse tark olla. Tagantjärele mõeldes – ma suutsin enamiku asju loogikaga ära lahendada.

Kas eneseleidmine pärast keskkooli lõppu on sinu jaoks kergelt tulnud?
Ei ole. Esiteks ma kohe kooli ei läinud. Hirmud, madal enesehinnang – kõik kuristikud olen ma endale ise ette pannud. Seepärast on see eneseleidmine olnud raske. Nüüd on mingi rada käes, ma enam-vähem tean, mida mul vaja teha on! „Grease” andis 2012. aastal tohutu tõuke, ma sain aru, et suhtekorraldamine pole minu rida ja peaksin taidlemisega edasi tegelema. Ju ma siis pean olema see taidleja ja külakloun. Elu võttis ise natist kinni.

Eesti on küll väike, aga kuulus oled sa sellegipoolest. Kuidas kuulus olemine välja näeb?
Ei erine mitte kuidagi mitte-kuulus-olemisest. Ringi käies inimesed võib-olla vaatavad rohkem või hüüavad nime. Kõik on nagu sama või vähemalt mina hoian enda jaoks kõik sama.

Fänniarmee?
Paar tüdrukut on, kes on alati kontsertidel kohal. Nad vist kutsusid aaslaideriteks ennast ;) Ma peaks vist neile midagi välja mõtlema.

Sa oled leidnud tee nii raadiosse kui televisiooni, kuidas on KG meediakursuse läbimine sind aidanud?
Alustame sellest, et raadio ei olnud mulle võõras koht, ma olin juba vana kala. Näitkes luuletuste kirjutamise kursus on mind muusikas aidanud – mul on mingi kindel stiil tekkinud, et ma pean laulus alati loo rääkima. Me 12. klassis tegime hullult tööd raadiosaate ettevalmistusega, hiljem raadios töötades nii palju vaja ei läinudki. Tegelikult tegin ma hommikuprogrammi reedehommikuti, mis ei lasknud rutiinil tekkida, aga ärkamine oli sellegipoolest väga raske. Ma pole ikka üldse hommikuinimene.

Sa oled olnud kolmel korral seotud „Eesti lauluga”, siis saatega „Su nägu kõlab tuttavalt”, lisaks „Ment”, „Suur komöödiaõhtu”, „Laulukarussell” ja „Padjaklubi”. Millisel neist saadetest sa iseennast kõige rohkem määratleda oled lasknud?
Ma arvan, et see on paratamatult „Padjaklubi”. See on kõige alus ja ma tunnen, et läbi Miša karakteri olen ennast nii palju leidnud, et ma tahan oma naiseliku poolega rohkem ühenduses olla. Ma lihtsalt tundsin, et ma peaksin enda pärast natuke rohkem pingutama. „Padjaklubi” aitas mind hästi palju.

Ees ootavad projektid ja väljakutsed?
Tuuliga (Tuuli Rand) teeme ansamblit Öed, on väga põnev, sest Tuuliga oleme nii kaua koos olnud (sama lend ja Semiiri proovid). Tegemist on väikese vimkaga eestikeelse muusikaga. Esimene lavalolek on 5. juulil Tallinnas Õllesummeril. Gram-Of-Fun – see on inglisekeelne muusika, souli vibe'iga lõõgastumismuusika, sellega oleme terve suve erinevatel festivalidel, näitkes Sweet Spot festival Tallinnas. Saaremaal näeb mind arvatavasti Orissaare jaanitule ajal.
Väljakutse – peaks hakkama stsenaariumit kirjutama koos elukaalase Mattiasega. Tema on varem seda teinud, aga tahaksime väga koos hakata midagi kirjutama, kas sarja, lühifilmi või midagi sarnast.

Kooli 40. sünnipäev on kohe käes, mida soovid koolile?
Pikka iga ei saa vist soovida ;) Põhikooliosale küll! Et seda viljakat mulda meie kooli ümber jaguks, et inspiratsioonikraanid kinni ei läheks!