Kuidas jõudsid muusikani, mis sind selleni viis?
Päris tüüpiline ja pikk lugu: isa oli tegevmuusik ja ema mängis ka (niisama) pilli ja oli muusikafänn. Kodus oli tihti muusikat kuulda ning mingi hetk isa küsis, kas tahaksin muusikakooli minna. Vastasin jah. Tähtsad mõjutajad olid Veikko ja Laine, kes tulid Saaremaale koori tegema, ja Tiit Paulus, kelle juurde läksin kitarri õppima.

Tiidust rääkides – kas ta soovitas sulle muusikuametit?
Ei, ta ütles, et see otsus peab tulema enda seest ning tal pole lõpuks vahet, kas olen Eesti Panga president, prügiautojuht või tegevmuusik, aga kui ma tunnen muusikast rõõmu ja see pakub mulle midagi, siis ta on täitnud oma eesmärgi. Kahjuks või õnneks sel hetkel mul ei olnudki mingit teist varianti, millega tegeleda, peale muusika.

Muusika ja sina, kuidas kommenteerid? Võtame seda filosoofilises võtmes.
Räägiks sellest, kus ma näen end muusikas. Kui ma varem mõtlesin saada maailmakuulsaks kitarristiks või lauljaks, siis mingi hetk see mõte jäi tagaplaanile ja avastasin ennast igal pool asjades „sideman´ina” ehk nagu kõrvalliikmena ...

Olen avastanud, et mulle sobib olla pigem tagaplaanil ja mängida teiste bändiliikmetega samaväärselt, mitte ees särada nagu staar.

Kuhu oled hetkel muusikamaailmas jõudnud ja mida pead enda jaoks tehtust kõige olulisemaks?
Mulle väga meeldib see plaat „Laura Junson and the Jeth”, mis me tegime Lauraga. Tahtsime teha algusest peale enda asja, enda muusikat, mis põhiliselt on Laura muusika, aga ma aitasin seda natuke arranžeerida ja bändile mõelda. Kõik see protsess plaadi tegemisel jättis väga tugeva jälje, sest eesmärk oli teha see plaat endale, mida me nii väga tahtsime.

Mis on sinule kõige olulisem?
Teha seda asja, muusikat, mida ise tahan ja kuidas tahan. Teha enda asja, heas mõttes mõjutada sellega teisi ning siis saada ringiga sellest „aitäh” tagasi.

Mida soovitad tulevastele muusikahuvilistele?
Inimene peaks leidma stiili, žanri, mis temale meeldib, ning minema sellega süvitsi ja mitte tegema palju asju pealiskaudselt, sest nii ei jõua kuhugi. Kui sa oled osav mingis kindlas asjas ja rakendad selle oma tegemistesse, siis selle vundamendi ümber just ongi võimalik ehitada iseennast. Iga inimene peaks olema oma elu jooksul mingi asja suhtes fanaatik ja friik, jättes väga palju asju kõrvale.

Äkitselt astus sisse Laine Lehto ja algas nostalgiliste juttude jagamine.

Suur tänu, Erko, ja uute kohtumisteni!