Te lendasite Austraaliasse septembris, kuid planeerisite seda mitu kuud. Teadupärast on maailm meeletult suur ja kohti, kuhu minna, jagub. Kui valisite sihtkoha, kuhu minna, siis miks valisite just Austraalia?
Tahtsime proovida elada ka teises kliimas, et õppida tundma teiste inimeste ja rahvuste kultuure, teadsin, et seal on palju erinevaid rahvuseid.

Nii pikale reisile minnes on kindlasti väike ärevus tundmatuse ees. Mille pärast muretsesid enne reisi kõige rohkem, kas see oli muretsemist väärt?
Kõige suurem mure oli töö leidmise pärast ja see on ikka asi, mille pärast tasub muretseda. Ja ega seal kerge ei ole, kuna teisi seljakotirändureid on palju. Seal on ju kliima, keel ja inimesed teised, ühtegi tuttavat meil seal ees polnud. Veel on ju tähtis ka elukoht, selle pärast olime ka natuke mures. Elukoha puhul oli vaja leida kuulutus, sobiv hind. Õnneks olime targad ja esimene elukoht oli meil juba Eestis välja valitud.

Te reisisite Austraalias päris palju ringi. Eestist läksite Perthi, sealt sõitsite autoga Sydneysse ja külastasite veel paljusid kohti. Mis oli kõige huvitavam paik või elamus?
Kõige huvitavamaks pean seda, et kuna seal olid pikad teed, saime mõõda neid sõites näha erinevaid linnu, külasid, mägesid, ookeani, erinevatest paikadest inimesi, kohalikke aborigeene ja palju muud.

Mainisid aborigeene, Austraalia põlisrahvast. Mis on nende juures erilist, teistsugust?
Nende juures on põhiline on see, et nad on looduskaitse all. Päriselt. See tähendab, et koolis ega tööl nad ei käi, riik maksab neile toetust. Toetust saavad nad sellepärast, et kunagi ammu, kui nad Inglismaa poolt orjastati, võeti neilt ära kogu isiklik maa. See oli 1788. aastal. Nad on tumedanahalised, täidlased ja lühikesed, kasimata ka. Iseloomult on nad ülbed, nad laamendavad, tarbivad narkootikume, joovad alkoholi. Vandalism ühesõnaga. Nägime neid väga palju.

Olite Eestist ära viis kuud, see on pikk aeg. Millistest Eesti asjadest tundsite Austraalias olles kõige rohkem puudust?
Tundsime kõige rohkem puudust külmast talvest, mustast leivast, sinepist, kodust ja kõige rohkem üldse perekonnast. Kõige suurem igatsus oli detsembris.

Ütlesid varem, et seal on teistsugune kultuur. Mille poolest erineb Austraalia Eestist kõige rohkem?
Kliima, suured linnad, seal on palju erinevaid rahvuseid ja töökultuur on teine. Töö poolest on see, et seal tormatakse kõigepealt igasuguseid asju tegema, tehakse valmis ja alles siis mõeldakse. Meil Eestis on vastupidi. Neil on see nii suuremas osas. Aga inimesi on seal kõikjalt maailmast. Majanduslikult on see hea, aga tööotsijatele halb, sest konkurents on suur. Erinevad kultuurid saavad seal normaalselt üksteisega läbi. Kui nad kokku puutuvad, siis keegi ei lähe teise inimese juurde, sest talle ei meeldi keegi. Üksteist ja üksteise kultuure austatakse ka siis, kui inimeste usud on vastuolus. Rassismi me seal ei näinud.

Millega harjumine võttis Austraaliasse minnes ja Eestisse tagasi tulles kõige rohkem aega ja vaeva?
Austraallased on väga jutukad, sõbralikud, abivalmid. Harjumise poole pealt on seal ikka palju soojem kliima, ajavahe on ka teine.

Mõtlesite Austraaliasse minnes, et soe kliima on hea vaheldus meie vesistele suvedele. Miks see tegelikult raske on ja kui kaua harjumine aega võtab?
Sest seal on kuiv, õhk on suhteliselt lämbe. Eks see oleneb ka kohast, Austraalia on suur ja lai. See võtab kaua aega, sest inimese keha on harjunud selle kliimaga, kus ta elab. Harjusime sellise kuumaga (u 40 kraadi) umbes kuu aega. Marili harjus sellega kauem, aga tegelikult meie külma temperatuuriga harjunud inimesed selle soojaga ei harjugi, vähemalt mitte selle ajaga. Meie igatahes mitte. Eestisse tulime ka külmal ajal, siis oli õues –10 kraadi. See oli alguses ikka päris krõbe, aga nüüdseks oleme sellega harjunud. See oli meile järsk temperatuurimuutus.

Mis osutus reisi juures kõige raskemaks, millega peaks järgmisel korral arvestama?
Kõige raskem on seal üldse hakkama saada, rahaliselt, sest poes on hinnad kallid. Poes on hinnad kallimad kui meil, sest seal on ka palgad suuremad kui meil. Aga see vahe pole seal väga suur. Palk on seal 4 korda suurem, elu 4 korda kallim. Seda sellepärast, et seal on elatustase kõrgem. Seal on seadused inimeste vastu paindlikumad, riigimajandus parem.

Veebruari alguses otsustasite väga järsku – vaid mõni päev enne teeleasumist –, et tulete koju tagasi. Miks nii järsku?
Nii järsku, sest töökoht, mille pidime saama, ei vastanud kokkuleppele. Samuti ka elukoht, mille pidime saama tööpakkujatelt koos töökohaga. Kuna elu on seal kallis, otsustasime päris kiiresti, et on aeg koju tulla. Me otsustasime, et ei ole mõtet rohkem töö, raha ega elukohaga riskida.

Nüüd olete tagasi Eestis juba veidi üle kuu aja. Kui palju ja kuidas on see seiklus mõjutanud teie praegust igapäevaelu?
Me oleme lihtsalt näinud nii palju rohkem, ringi rännanud, näinud huvitavaid kohi, inimesi jne. Tagasi vaadates ei ole mul kahju, et ära tulime. Saime oma eesmärgi täidetud – sõitsime Austraalia läbi. Praegu tunneme, et oleme saanud uusi kogemusi ja laiendanud oma silmaringi selle viie kuuga päris palju.

Austraalia nagu iga teine riikki on täis paljusid erinevaid huvitavaid ja ainulaadseid kohti, ka teie külastasite nii mõndagi neist. Kui saaksid minna tagasi Austraaliasse ükskõik kuhu, kuhu läheksid ja miks?
Läheksin Melbourne´i, sest seal ei ole nii palav. Pealegi on see ilus linn. Marili tahtis ka sinna minna. Meil oli plaan minna, kuid kahjuks ei jõudnud.

Kuid milline koht käimata või asi tegemata jäi, mida oleks kindlasti tahtnud Austraalias teha?
Blue Mountainsis jäi käimata. Need on mäed Sydney lähedal. Seal mägedes on võimalik näha lund. See on Sydneyst umbes 60 km kaugusel. Veel oleks tahtnud käia kuskil suures kaevanduses. Seal kaevandatakse kulda, mineraale, naftat. Rohkem pähe ei tule, et oleks kuskile veel väga minna tahtnud.

Kuhu peale sellist seiklust on veel plaanis nii pikaks ajaks minna?
Polegi, võib-olla Soome või Eestisse. Oli vahepeal kavatsus minna Kanadasse, aga praegu on plaan jääda Eestisse ja siin midagi ära teha.

* Intervjuu oma eeskujuga on valminud eesti keele tunnis.