esmaspäev, 18. juuni 2018
Arhiiv Uudisvoog Kaastöö
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Rubriigid

Valdkonnad

Toimub

Õpilaste sünnipäevad

18. juuni

19. juuni

20. juuni

21. juuni

22. juuni

23. juuni

24. juuni

25. juuni

Töötajate sünnipäevad

19. juuni

23. juuni

24. juuni

25. juuni

Arvamus, avaldatud 12. märts 2018, vaadatud 544 korda
Raamatud! Autor/allikas: Internet

Kooli juubeliaastal kutsus humanitaarosakond kõiki lugema ja oma lugemiselamust teistega jagama. Meie KG toimetus võttis end kokku ja pani kirja enda viimatised lugemiselamused. Ühtlasi kutsume ka teid, head Meie KG lugejad, oma raamatusoovitusi jagama!

Soovitan mitut, tegelikult on neid oluliselt rohkem, aga esimesena turgatasid pähe ...

Sellest aastast on ka eestikeelsena kättesaadav Neil Gaimani „Põhjala müüdid“, mis tutvustavad skandinaavia mütoloogiat. Autor lisab vaid mõne omapoolse nüansi, peamiselt aga jutustab ümber tuntud lugusid – kreeka mütoloogia kõrval võiks neid paremini teada küll. Kuivõrd tõlkijaks on A. Eichenbaum, võib loota, et see on ka eesti keeles mõnus lugemine. Fantaasiakirjanduse sõpradele soovitaksin tema, st Gaimani raamatut „Eikusagi“.

Koolipoistele võiks meeldida sari „Pax“, millest on ilmunud juba 8 osa, 2 veel tulemas. Lugeda on kerge, sest tegevus on hoogne, palju on koomiksilaadseid illustratsioone ning iga osa lõpeb põneva koha peal, pannes lugeja pikisilmi järge ootama. Kuigi siin käib võitlus hirmuäratavate fantaasiakoletistega, on olulisel kohal ka peategelastest vendade probleemid kasuperes ning koolis. Sarja autoriteks on Ingela Korsell ja Åsa Larsson, pildid Henrik Jonssonilt.

Anu Liik

Mina ahmin küll lugeda viimasel ajal päris palju sellist lihtsat-kerget lugemist. Mary Alice Monroe' „Taeva poole“ on teos, kus läbipõlenud kiirabiõde läheb lapsehoidjaks ühte (Lõuna-Carolina oli vist) metsalindude varjupaika. Seal kohtub ta viieaastase tüdrukuga, kes põeb diabeeti. Tema ema on narkomaan, kes jättis pere maha ja kadus. Isa Harris saab aga röövlindudega paremini hakkama kui enda lapsega. Minu meelest on raamatus põnevust, armastust, masendust, kurbust ja muidugi palju tarkust suurte lindude kohta. Mulle meeldis.

Reet Lasn

Soovitan lugeda vene kirjaniku Boriss Akunini teost „Nefriitpalvehelmed“. Ühest küljest on see hea sissejuhatus kõigile neile, kes soovivad ühel hetkel ette võtta klassikaliste krimikirjanike nagu Arthur Conan Doyle´i, Agatha Christie ja miks mitte ka Colin Dexteri teosed. Nimelt meenutab Akunini stiil kohati teisi suuri tegijaid. Lisaks on Akunini loodud tegelaskuju Erast Fandorini seiklused niivõrd kaasahaaravad, et pole kartust, et raamat kuhugi öökapi veerele seisma jääb. Boonuseks on tutvumine Jaapani kultuuriga.

Raido Kahm

Roger Zelazny „Üksildane oktoobriöö“
Üks soovitus! Seda on ju nii raske valida! arvasin raamaturiiuleid uurides. Teadsin vaid, et tahan kindlasti valida midagi ulme või fantastika žanrist. Õnneks selle raamatuni jõudmine lahendas probleemi – väga sobilik ja lahe lugemine igaühele. Usinam lugeja või suurem ulme- ja õuduskirjanduse fänn leiab siit kindlasti mitmeid tuttavaid tegelasi. Ja kes äkki autori nime pelgab – tegemist on tema teistest raamatutest üsnagi erineva teosega. Soovitan!

Gert Lutter

Minu veebruarikuu lugemislaual oli Valdur Mikita „Lingvistiline mets“, mis on sarja teine raamat ja ilmus 2013. aastal (viis aastat pärast teost "Metsik lingvistika"). Teos sisaldab 12 mõtisklust metsa, eestlaste ja kõige selle kohta, mis nende vahele mahub. Eesti Vabariik 100 sünnipäevakuul oli see katarsist tekitav lugemine: kes me, eestased, oleme, mida meie jaoks tähendab mets igas mõttes, kuidas meie ajalugu on meid mõjutanud ja kuidas seda kõike hoiab koos eesti keele sõna jõud ja mõju. Mõned mind inspireerinud mõtted:

Kui ma oleksin šamaan ja saaksin ühte mõttesse panna kogu ugriliku jõu, siis ma ütleks ainult ühe maagilise sõna. Ainult ühe, kus kõik on sees: mets.

Eesti keel koos teiste soome-ugri keeltega liigendab maailma teistmoodi kui indoeuroopa keeled. ... Soome-ugri keeltes on rohkesti kõlamaalinguid, häälte järeletegemine on eesti keelt kõneleval inimese veres. ... Eesti keel on põnev selle poolest, et siin ei ole "pärissõnade" ja "loodussõnade" vahel selget piiri.

Kaassõnade tekkimise mehhanism on väga kütkestav ... nad minetavad aja jooksul küll oma esialgse tähenduse, kuid varjatul kujul jääb see kehast tuletatud põhiplaan keelde siiski alles: päikese käes, kivi peal, künka kõrval, jõe suus, paadi ninas, mure küüsis jne.

Eesti on selles mõttes põnev paik, et siin võime ühes paigas korraga kogeda nii elu kui universumi arengulugu. Näiteks seada oma sammud selgel ööl pankrannikule ja otsida taevast üles Andromeda udukogu (vanim palja silma nähtav universiumi objekt). Või rännata tähisel ööl Tamme-Lauri tamme alla (see vana ohvirpuu on Eesti vanim eluolend) ja silmitseda, kuidas tema okstel kiigub Andromeda galaktika.

Soovitan neile, kes ei pelga oma mõttele väljakutseid pakkuda ja soovivad ennast mõtestada eestlasena.

Merle Rekaya

Soovitan lugeda ajakirjaniku ja kirjaniku Jon Ronsoni teost „Ah et sind on avalikult häbistatud“. Autor toob erinevaid, üsna traagiliste tagajärgedega näiteid selle kohta, mis võib juhtuda, kui sotsiaalmeedias öelda midagi valesti või teha nalja, mis teiste arvates nii naljakas ei tundu ... Võib kaotada töökoha, sõbrad, elu mõtte. Teose lugemise käigus tekib tahtmine guugeldada ja vaadata need inimesed ja juhtumid oma silmaga üle. Samas paneb see järjekordselt mõtlema, et sõnal on tugev jõud. Seda igas mõttes. Tuleb hoolega mõelda, kus, millal ja mida öelda – seda mitte ainult sotsiaalmeedia vahendusel, vaid ka näiteks tavasuhtluses ja isegi klassi ees õpilastega suheldes. Tagajärjed ei pruugi küll olla nii traagilised, kui Jon Ronson seda kirjeldab, kuid mingid tagajärjed on kindlasti ... Igati mõtlemapanev teos.

Eve Tuisk

Gümnaasiumiõpilastele soovitan lugeda Postimehe lisa AK, kus on iga kord mõni ülihuvitav essee. Nende lugemine aitaks neil aru saada, millise tasemega tekste nad üldse suudavad lugeda. Ja võibolla siis saavad ka aru, et arengus on veel palju-palju ees. :) Väikestele aga soovitan ikka ja alati Astrid Lindgreni raamatuid lugeda. Nendest saame vastused kõigile küsimustele, mis meil elus tekkida võivad.

Ave Jõgi

Eve Tuisk,
eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Galerii