Ma olen sündinud 2002. aastal, seega pole mina läbi elanud aega, mil Eesti iseseisvus. Aega, kui käisid suured sõjad, Vene ja Saksa aeg, Balti kett ja palju muud. Pärast iseseisvumist 1918. aastal polnud Eesti ikkagi veel täielikult vaba. Toimus sõda. Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahelise vastasseisu ajal tõstsid ühe pere lapsed teineteise vastu relvad.

Kui me nüüd sellele ajale mõtleme, kas siis teie oleksite valmis Eesti eest sõtta minema? Või kui peaks keegi teid värbama Venemaa või Saksamaa eest välja astuma? 100 aastat tagasi läksid meievanused poisid sõtta, võitlema Eesti eest ning nende vastupanu oli edukas.

Me kõik peaksime iga päev selle vaba riigi eest, kus me praegu elame, väga tänulikud olema. Me tegelikult ei mõtle vabadusele, me peame seda iseenesest mõistetavaks, ei oska seda väärtustada, me ei tea vabaduse väärtust.

Pärast Saksamaa ja Nõukogude vahelist sõda ja okupatsioone tuli taas võimule kommunistlik Venemaa ning meist sai Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ehk ENSV. Ka sellest saime jagu. Balti kett ning laulev revolutsioon – kõik on omavahel seotud ning tänu meie ühtsusele ning laulmisele saime vabaks.

Mina, olles elanud vaid vabas riigis – Eesti Vabariigis –, ei kujuta ette elu teisiti. Ei kujuta ette, kui õudne võis kogu õhkkond olla, iga päev hirmus elada või et kunagi ei tea, millal sõda läbi saab. Praegu tähistame Eesti 100. sünnipäeva ja ma olen väga õnnelik, et saan elada vabas riigis, vabas Eesti riigis, Eesti Vabariigis. Palju õnne, Eesti!