Hiinas on uue aasta saabumine perekondlik sündmus, mida püütakse alati vastu võtta sugulaste seltsis.

Ühisel õhtusöögil pakuti kõigepealt toitu surnud esivanemate hingedele. Usuti, et uusaasta ööl tulevad jumalad maa peale. Kesköösel toimus Maa ja Taeva jumalatele ohverdamine. Õue seati üles ohverduslaud, lauale vaatega lõuna poole asetati altaripilt jumalate kujutistega, selle ette nõud ohvriandidega. Tavaliselt annetati liha, puuvilju, ube, riisi, veini ja teed. Lauale asetati kaks punast küünalt, lõhnakepikesed ja kaks vaasi lilledega. Rituaalis osalesid mehed. Perekonnapea seisis ohvrilaua ees näoga põhja poole, laskus põlvili ja kummardas sügavalt kolm korda, puudutades laubaga maad. Seejärel ta tänas jumalaid kaitse eest eelmisel aastal ja palus koduõnne uueks aastaks. Abistaja ulatas süüdatud lõhnakepikese, mis asetati teraviljaga täidetud anumasse. Eelnevat korrati veel kaks korda.

Põletati ka ohvrirahasid ja pabereid hobuse kujutisega. Lõpuks põletati jumalate pildid. Köögis riputati üles uus Zaowangi pilt ja austati ka teda. Kummardati ja austati kodualtari jumalaid ja kaitsjaid. Lõpuks austati esivanemaid, neile ohverdatud andamid söödi üheskoos, sümboliseerimaks ühtsust esivanematega. Perekonna nooremad liikmed austasid kummardusega vanemaid.

Tänapäeva hiinas on uusaastaga seotud religioossed kombed tagaplaanile jäänud, kuid vana-aastaõhtune perekondlik koosviibimine ühise söögilaua taga on ikkagi kindel traditsioon.

(http://kodu.neti.ee/~ok003a/varia/aasta.html)