Alustuseks traditsiooniline küsimus: kuidas sai sinust KG õpetaja?
Ühel ilusal sügishommikul helises telefon ja kutsuti … Nii ma siis tulin.

Kust pärit oled ja millistes koolides õppinud? Mis oma koolipõlvest kõige eredamalt meeles on?
Päritolult saarlane, õppinud Karja algkoolis ja Leisi keskkoolis. Algkooliga seondub 4-kilomeetrine koolitee, mida pidi iga ilmaga kaks korda päevas jalgsi läbima. Keskkooli eredamad mälestused on seotud ühikaelu ja sealsete sõpradega.

Millal otsustasid õpetajaks hakata ja kuidas jõudsid just matemaatika juurde?
Ei mäleta mingit suurt otsustusmomenti, lihtsalt kuidagi kulges nii. Kuna pärast keskkooli lõpetamist ei olnud mul kindlat elukutset valitud, ei läinud ma kohe edasi õppima. Asusin hoopis tööle Kihelkonna kooli ja hakkas meeldima. Aasta pärast läksin kõrgkooli ettevalmistusosakonda õppima, matemaatika ei olnud siis minu eelistus. Jäin aga silma sealsele matemaatika õppejõule, kes soovitas mul õppida maailma kõige lihtsamat ainet – matemaatikat. (Siiani ma ei kahetse.)

Milliste ootustega tulid uude kooli?
Kõige enam ootasin kohtumisi noorte huvitavate inimestega, kuna ma pole väga ammu gümnaasiumiosas töötanud.

Kuidas oled KGga varem seotud olnud või on see kokkupuude esmakordne?
Olen siin majas viibinud külalise ja õppijana, need kokkupuuted on olnud meeldivad.

Kas enda KG traditsioonide ja tegemistega kurssiviimine ning sisseelamine tulevad lihtsalt? Kes Sulle selles kõige enam tuge pakub?
Eks sisseelamine sõltub suuresti minust endast. Esimesel nädalal olen rohkem kokku puutunud „matikute“ seltskonnaga, nad on igati toetavad.

Milliste hobidega tegeled tööst vabal ajal?
Esimesena tuleb pähe rahvatants, millega olen tegelenud viimased paarkümmend aastat. Kui aga rääkida lemmiktegevustest, siis üha enam meeldib mulle olla metsas, talvel lugeda sealset jäljeraamatut, suvel korjata kõike, mida loodus annab. Tunnen, et just metsas olles saab meel puhkust ja rahu, milleks meie vilkuvas digitaliseerunud maailmas võimalusi aina vähemaks jääb.

Mis on see miski, mis Sulle sära silmi toob?
Oma pere. Tegelikult on igas päevas ikka midagi, mis silma särama paneb. Seda tuleb lihtsalt tähele panna. Ja soovin, et võime millestki rõõmu tunda saadaks kõiki inimesi kogu elu jooksul.