üles
Reede, 29. märts 2024
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

29. märts

30. märts

31. märts

1. aprill

3. aprill

4. aprill

5. aprill

Töötajate sünnipäevad

30. märts

31. märts

Intervjuu, avaldatud 16. jaanuar 2018, vaadatud 6433 korda, autor Raido Kahm,
Elo side KGga on kestnud peaaegu 20 aastat Autor/allikas: Gert Lutter

Kuressaare Gümnaasiumis alustas füsioterapeudina tööd 32. lennu vilistlane Elo Jõgi.

Milline oli sinu esimene tööpäev KGs?
Esimene tööpäev KGs oli senistest esimestest tööpäevadest kõige pingevabam, sest koht ja töökaaslased olid juba tuttavad. Novembris käisin mõned päevad maad uurimas, mis mind ees ootab, nii et mingi pilt oli olemas. Esimeses tunnis oli kohe üheksa õpilast. See, kes minu ruumi ukse vahelt kasvõi korra sisse piilunud on, kujutab ette, et kümne inimese (pidin ise ka tuppa jääma) mahutamine sinna on juba omaette väljakutse. Aga koolipäev läks kiiremini kui kunagi varem.

Milline on sinu varasem kokkupuude Kuressaare Gümnaasiumiga?
Kuressaare Gümnaasiumiga olen ühel või teisel moel seotud olnud kogu oma elu. Esialgu oli see lihtsalt ema töökoht. Kui kooliminemise aeg kätte hakkas jõudma, olin väga elevil, et saan emaga samasse kooli minna. Elevus oli lausa nii suur, et läksin kooli kuueaastaselt. Kooliteed alustasin 1998. a septembris, seega päris oma side KGga õpilase, vilistlase ja nüüd õpetajana on kestnud peaaegu 20 aastat.

Kas ema Ave Jõgiga on tore samas majas töötada?
Ikka tore! Omavahel oleme alati hästi läbi saanud, teineteist usaldanud. Minu kooliajal olime ka õpilase-õpetaja suhtes. Algul ikka natuke pabistasime ka mõlemad, aga tegelikult saime väga hästi hakkama. Ehk saame siis kolleegidena ka.

Milline on sinu kooliaja kõige eredam mälestus? Räägi mõni lugu, mis näitab, milline õpilane Sa olid.
Millegipärast meenub kooli suusavõistlus, kus mul õnnestus määrimata suuskadega saavutada teine koht. Ise olin tulemuse üle väga õnnelik, kuna kehaline kasvatus ei olnud koolis minu tugevaim külg ja võistlemine eriti ei meeldinud. Alles peale võistlust tuli välja, et määritud suuskadega oleks ma veel kiiremini liikunud. Õpilasena olin ülimalt kohusetundlik, õppimata ikka naljalt kooli ei läinud ja põhjuseta puudumisi ei olnud vist 12 aasta jooksul ühtegi.

Kuidas sinust füsioterapeut sai, miks sa selle ameti kasuks otsustasid?
Inimese tervisega seotud teemade vastu on mul huvi olnud juba gümnaasiumiajast. Kuna kanget soovi arstiks saada pole mul kunagi olnud, siis olid valikus pigem alternatiivsed variandid, nagu füsioteraapia, (spordi)massaaž, toitumine ehk asjad, kus inimesel on oma tervenemise juures endal suur roll. Mina olen n-ö abikäsi ja juhendaja, aga harjutuse/sammu/ampsu teeb igaüks lõppkokkuvõttes ikkagi ise. Ja seda ongi äge jälgida, kuidas meid on vaja ainult õigesti suunata ja muutused tulevad! Kui ise ainult tahta.

Mis sind elus kõige enam innustab?
Üha enam innustab kõik see, mis paneb proovile ja mugavustsoonist välja tirib. Küllap tänu sellele võtsin vastu ka pakkumise kooli tööle tulla.

Millised on sinu hobid? Millega vabal ajal tegeled?
Viimasel ajal on kogu vaba aeg ja raha reisimise alla läinud. Tähtsal kohal on pere ja sõpradega koosolemine.

Mida soovid jätkuvaks õppeaastaks oma õpilastele ja kolleegidele?
Tugevat tervist ja rõõmsat meelt! Üksteisega arvestamist.

Raido Kahm,
ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii