Kersti Kaljulaiu sõnul on ajalugu nagu sebra, kus valgele triibule järgneb alati must triip ja vastupidi ning meie ülesanne peab olema tunda huvi mõlemate triipude vastu eesmärgiga venitada tulevikus valgeid triipe võimalikult pikaks, adudes põhjusi, mis teevad need mustad triibud võimalikuks.

Eesti Vabariigi sajas sünnipäev on tähtis verstapost ja kutsub tagasi vaatama selle aja jooksul toimunule. Konkursi eesmärk on süvendada noortes huvi ajaloo vastu ning panna nägema seoseid mineviku ja oleviku vahel. Konkursil osalemiseks on määratud vanuseastmed: põhikool (5.–9. klass) ning gümnaasium (10.–12. klass) ja kutsekoolid. Uurimistööde esitajate vanuseline ülempiir on 21 aastat.

Konkurssi korraldab Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts ning seda toetavad Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu ning Haridus- ja Teadusministeerium. Uurimistöid hindab žürii, mille koosseisu kuuluvad mitmete teadusasutuste esindajad. Hinnatakse uurimistöö originaalsust, allikate kasutamise ja üldistamise oskust ning tööde vastavust teemale.

Kuidas ajalugu uurida?

Oktoobri lõpus Maarjamäe lossis toimunud uurimistööde konkursi koolituspäeval jagati soovitusi võimalikeks uurimistööde stsenaariumideks. Hiljar Tammela Eesti Ajaloomuuseumist rääkis, et ajalugu saab uurida kahte moodi. Saab uurida kui kriminaaluurija, uurides, miks midagi juhtus, või olles nii-öelda maamõõtja, kes võtab mingi tundmatu piirkonna ja hakkab  seda kaardistama. Viimane nõuab palju tööd, aga arendab uurijat palju rohkem.

Tammela soovitas uurida just väheuuritud sõdadevahelist perioodi. Vägivald ja tapmine on ajaloos alati huviorbiidis ja need teemad pälvivad alati ka põhjalikumat uurimist. Samas on Eesti Vabariigi ajalugu aastatel 1918–1940 võrdlemisi vähe uuritud teemavaldkond ja seda on hea uurida ka seetõttu, et allikaid on palju.

Kirjutades võiks noor uurija autoritega vaielda. Asjade ümberkirjutamisel ei ole palju mõtet, aga võiks just lähtuda küsimusest, kas saab vaielda vastu. Loomulikult tekib see võimalus alles siis, kui mingi hulk allikaid on juba läbi töötatud. Alustada on mõistlik raamatukogust, abi saab arhiividest. Samas on võimalik palju teha ära ka kodust lahkumata, sest Eestis on olemas üsna arvestatav hulk digitaalseid arhiive, kus materjalidele läbi veebi ligi pääseb. Keskkonnad nagu DIGAR, DEA, ETERA, võimaldavad toimetada ka tugitooliteadlasena. Just DEA on hea koht alustamiseks, kus saab vaadata mingi perioodi osas informatsiooni läbi ja selle abil endale hea pildi kuvada.

Eestlaste identiteet põhineb vastandumisel võõrale

Üritusel esines ka teadur Olev Liivik, kelle põhiuurimisvaldkonnaks on baltisakslus Eesti ajaloo osana. Baltisaksluse teema on Eestile oluline, sest paljuski on meie rahvuslik identiteet konstrueeritud baltisakslusele vastandades, seda alates Eesti rahvuslikust ärkamisajast. Seetõttu on vastandumised selgesti näha. Väikerahvuse eksisteerimiseks on vastandamise kuju vajalik, kogu aeg peab oma identiteeti, keelt, rahvust, kultuuri kaitsma. Eesti ajaloos ongi baltsisakslus selles vastandumise rollis.

Seetõttu saab üheks võimalikuks uurimistöö teemavaldkonnaks olla ka just baltisaksluse märgilised sündmused Eesti Vabariigi ajaloos – 1919. a maareform, 1925. a kultuurautonoomia ja 1939. a ümberasumine. Neist viimane on kõige dramaatilisem. Selle sündmuse kohta on üles tähendatud palju mälestusi, sest just baltisakslastele on see olnud üks oluline ajaloopeatükk. Baltisaksa teemast sobivad käsitlusteks veel mitmed erinevad vaatenurgad, näiteks saksa okupatsioon ja baltisakslased, Vabadussõda ja minoriteedid, kus võitlesid baltisakslased, baltisakslaste mõju rahvusvahelisele areenile, baltisakslased ja natsism, baltisaksa mõisakultuuri loojang, endised mõisnikud jäänukmõisa pidajatena, kes ei olnud enam mõisnikud, vaid konkurendid talupoegadele jne. Vähemusrahvuste uurimisele saab läheneda ka laiemalt, baltisakslus on ainult üks võimalus.

Ülaltoodu on tegelikult vaid väike killuke võimalikest uurimisvaldkondadest. Sada aastat on pikk aeg ja palju sündmusi on toimunud paljudes valdkondades, nt spordi, kultuuri, kohalike piirkondade areng jne. Kui tunned huvi uurimistöö koostamise vastu ajaloo valdkonnas, pea kindlasti nõu õpetaja või juhendajaga ja pane paika täpsem fookus. Sada aastat oma riiki on meile suur asi ja kindlasti väärib see aeg põhjalikumat uurimist!