üles
Neljapäev, 28. märts 2024
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

28. märts

29. märts

30. märts

31. märts

1. aprill

3. aprill

4. aprill

Töötajate sünnipäevad

30. märts

31. märts

Artikkel, avaldatud 28. november 2017, vaadatud 5514 korda, autor Marit Tarkin,
Maren on sihikindel ja pühendunud, mida iganes ta ka ei teeks Autor/allikas: erakogu

Sünnipäev on elus üks ääretult armas ja ilus päev, mis kingib hulgaliselt emotsioone, viib kokku sõprade, pere ja lähedastega. Väiksena ootab hällilaps põnevusega kingitusi ja lõbusat sünnipäevapidu. Täiskasvanuna aga päevakangelane ise nii tähelepanu ei ootagi, ometi on sünnipäev omamoodi märk – ajamärk, elutee märk, meie tehtu ja eesootavate tegude üle arutlemise aeg ja loomulikult õnnitlemise ja kallistamise päev. Palju õnne, armas Maren, kogu koolipere poolt ja kingituseks ...

...ja kingituseks Sulle väike portreelugu pealkirjaga „Kuidas portreteerida Marenit?”

Et portree oleks tõetruu ja aus, siis on selles loos värvid, pintslid ja lõuend Mareni käes ja minul Mareni klassi- ja kooliõena on au see väike kingitus tervikuks vormistada.

Maren Aaviste kolmelauseline iseloomustus
Ennast iseloomustada kolme lausega on väga raske, sest see, millisena ma tundun endale, ei pruugi sugugi paista teistele. Kindlasti olen emotsionaalne inimene, sest oma emotsioone eirata ei oleks aus. See, mis on mulle südamelähedane ja läheb hinge, kütab ka kirgi ja nende tõekspidamiste eest olen valmis seisma, vahel võib juhtuda, et ka üksi.

Maren on maailma kõige raskema aine, matemaatika õpetaja.
Oma tee peab igaüks meist ise leidma. Minu elu ei ole olnud alati lihtne, on ette tulnud nii häid kui halbu päevi, kuid kõigest sellest olen püüdnud olla üle ja nautinud oma tööd, suhteid ja olukordi, mis on mind tegutsema pannud. Vaatamata sellele, et õpetajaamet paelus mind juba lapsepõlves oma vanaema näol, oli tee selle ametini ja äratundmiseni pikk. Kooliajal meeldis mulle lahendada matemaatikaülesandeid ja nende lahendamise kõrvale ragistada jahuseid tooreid makarone. Mida keerukam ülesanne, seda rohkem makarone sisse läks, aga jõuda mingi tulemini oli põnev.

Georg M. Phillips on oma raamatus "Mathematics Is Not a Spectator Sport" kirjutanud, et matemaatikamaailmas ei ole miskit, mis samastuks kontserdisaali publikuga, kus passiivsed kuulavad aktiivseid. Õnneks on kõik matemaatikud tegijad, mitte pealtvaatajad. Tegemine on nii palju lõbusam kui pelgalt vaatamine või kuulamine.

„Ole ärkvel tegija, mitte vaikne magaja,” soovitab Maren.
Olen ääretult tänulik nende erinevate juhuste eest, mis minu ellu on tulnud. Kui ühed uksed sulguvad, siis kuskil avanevad uued. Liikumine raamatukogutöötajast matemaatikaõpetajaks oli paras väljakutse, kuid tänu kooliõele Maritile, kes mäletas mu salajast suhet matemaatikaga; matemaatikaosakonna tollastele õpetajatele ning minu esimesele mentorile Ariitale, kes uskusid minusse ja olid igati toeks edasistel õpingutel, sai kõik teoks. Kui sa tõeliselt usud, juhtub midagi väga maagilist, millel on su elule positiivne mõju. Olen sihikindel ja pühendunud, mida iganes ma ka ei teeks, annan endast alati hetke parima. KG on andnud mulle hulgaliselt nii häid sõpru kui ka meeldejäävaid kolleege. VIII lend on õpetajaameti valinute seast olnud väga produktiivne.

Maren on väikese kiiksuga õpetaja.
Iga hetk loeb. Mulle meeldib uskuda, et juhuslikke asju ei ole, kõik, mis meie ellu tuleb, on millekski vajalik. Kui oma perekonda tabas tühja pesa sündroom ja lapsed lendasid ellu oma teed leidma, siis leevendust sellest sain oma esimese klassi näol. Algul tundusin paljudele kui saba ja sarvedega vanapagan, kes ainult käis ja torkis, kuid arvan, et ajapikku leidsin tee nende südamesse. Teekond õpilaste südametesse on pikk ja aega nõudev, kuid mitte võimatu. Tuleb vaid kannatust varuda. Ma ei ole vist, jah, traditsiooniline õpetaja, vaid sellise väikse kiiksuga, kes püüab säilitada eneses veidikegi lapsemeelsust. Mulle ei ole võõras Pipi mõttelaad: „Väike väänik, anna asu, et ma suureks eal ei kasu.“

Kodu teeb inimesest selle, kes ta on.
Minu kodu on mu kindlus ja pere minu tagala, sealt ma ammutan oma jõu. Ilma nendeta ei oleks ma see, kes ma olen.

Õpilased lisavad portreele värve.
Maren võtab meid alati nagu häid sõpru, mitte nagu õpilasi. Ta on abivalmis, olgu meil siis matemaatika võrrand või mõni muu mure. Ja kui matemaatika kontrolltöö on jälle 2, siis tema on just see, kes aitab uuesti õppida ning ei lase kunagi alla anda. Getriin

Marenil on alati midagi magusat, kui tema klassist läbi lähed. Pärast iga eksamit me kogunesime Mareni klassi ja rääkisime, mis me kõik valesti tegime. Gerly

Maren on meie eeskuju. Merilin

Maren on olnud meile nagu sōbranna, kes kuulas meie muresid ja seejärel tuju tōstis. Peaaegu igal reedel kogunesime tüdrukutega tema klassi ja veetsime seal lausa tunde, lobisedes lihtsatest ja huvitavatest teemadest. Temaga rääkides jutt ei saagi otsa. Ta on olnud alati nōus meid aitama, andis meile enne eksameid motivatsiooni ja tahtejōudu ja sisendas meile, et me saame alati hakkama. Muidugi ei puudunud ka šokolaaditükk, mida ta jagas lahkelt kōigile, et mōttesähvatus eksami ajal vallanduks. Just nende, näiliselt pisikeste asjade pärast, mis ta meie jaoks teinud on, tuleb meile alati naeratus näole, kui teda kooli peal näeme ja õpetaja Maren lehvitades vastu naeratab.  Leissi

Igal sünnipäeval on Marenil nii kodus kui koolis midagi maitsvat, kindlasti ka täna. Need ajad, kus pikki tunde lauatelefoniga rääkisime, arutades elust, lauldes ja mida kõike veel läbi mõeldes, on jäänud kooliaega. Ometi on need killud liikunud mosaiigiks, mis meenutades toovad naeratuse näole ja aitavad meil ehitada treppi, mis Kuuni ulatub.

Naudi tänast pidupäeva ja palju, palju õnne Sulle klassiõde! 

Marit Tarkin,
eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii