Ei ole saladus, et lugemine on kasulik ja vajalik tegevus, ega seegi, et lugemisharjumusele tuleks alus panna juba lapsepõlves. On teada, et mida rohkem inimene loeb, seda suurem on tema sõnavara ning mitmekülgsem tema keelekasutus – lühidalt öeldes tema funktsionaalne lugemisoskus.

Kirjanik Richard Steele on väitnud, et lugemine on vaimule sama, mis sport kehale. Spordiuuringud on näidanud, et sport ja liikumisharrastused avaldavad ulatuslikku mõju töövõimele, elueale, tervisele, tahteomadustele ja ka iseloomule. Lugemisoskus paneb aluse kooliedukusele ja haridusele laiemalt: arenevad fantaasia ning arusaamine elust ja suhetest, tunnete mõistmine ning nende sõnadesse panemine, oskus ning harjumus olla üksi. Nagu kirjanik Hugo Raudsepp on tabavalt öelnud: „Raamat mitmekordistab meie elu.“

Tänapäeva suures infohulgas on oluline oskus eristada olulist ebaolulisest. Lugemisega saadud kogemus loob selleks head eeldused, sest see arendab keelt ja verbaalset mõtlemist. Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia pälvinud kirjanik Aino Pervik on väitnud, et lugemine annab palju vaimset kogemust ja lastele õpetab ta keelt, kuna igapäevases suhtlemises ei ole keel nii rikas kui raamatutes. Lisaks rõhutab ta: „Keel on mõtlemine, mõtlemine omakorda aga üldse kogu su maailm ja sellega suhestumine.”

Kõige selle tõttu kutsubki KG humanitaarosakond sel õppeaastal koolis ja kodudes lugemisele rohkem tähelepanu pöörama ning seda mitmekülgselt toetama. Võimalusi selleks on väga erinevaid.

Selleks, et avastada raamatute ääretult põnevat maailma ja panna õpilasi ning õpetajaid teoste peale veelgi avaramalt mõtlema, viime oma koolis läbi täiendavaid ja toetavaid tegevusi:

• järjehoidjate valmistamine;
• kunstitööde joonistamine loetud raamatute põhjal kirjandustunnis;
• raamatu illustratsioonide joonistamine kunstiõpetuse tundides teisel poolaastal;
• reklaamide kujundamine-koostamine loetud raamatu kohta: nooremas vanuseastmes plakatid vms, vanemas vanuseastmes audiovisuaalsed reklaamid;
• lugemine on võimalik igas tunnis – näiteks kui tunnitöö saab valmis enne teisi, ei pea andma lisaülesandeid, vaid õpilane loeb kaasas olevat raamatut; lugeda saab ka kehalise kasvatuse ja ujumise tundides, kui diagnoos ei luba kehalist tegevust;
• teatriõhtute läbiviimine;
• ettelugemispäeva tähistamine;
• Astrid Lindgreni 110 ja teiste kirjanike juubelite tähistamine näitustega;
• emakeelepäeva tähistamine;
• ülekoolilised lugemisvahetunnid – kogu kool loeb kokkulepitud vahetunnil kaasavõetud raamatuid;
• teose tutvustamine või põnevate kohtade ettelugemine tegevusvahetunni vaba mikrofoni kaudu;
• lugemisarvestuse pidamine (lugemiselamuse lehed) – klassid peavad arvestust, millised raamatud on läbi loetud, ka õpetajad saavad pidada loetud raamatute üle arvestust;
• lugemisstendide ja -mappide sisseseadmine, ka õpetajate toas või vaheruumides;
• raamatusoovituste jagamine raamatukogus plakatitel;
• raamatuarvustuste, lugemiskogemuse avaldamine lugemisstendidel ja infolehes Meie KG;
• kohtumine kirjanikuga;
• QR-koodidele püstitatud lugemismäng-orienteerumine;
• ja nii edasi ja edasi ...

Suur aitäh kõigile, kes on nõu ja jõuga lugemisprojektile õla alla pannud. Aitäh, et väärtustate lugemist.

Seega – on igati paslik oma garderoobikapis või kotis hoida üht head raamatut, mida vabadel hetkedel lugeda ning eakaaslastele või õpetajatele tutvustada.

Mõnusaid lugemiselamusi!

* Projekti „Kogu KG loeb“ puhul on eeskuju võetud Tallinna Keskraamatukogu lugemisprogrammist „Raamatuga kevadesse“ ja Suure-Jaani kooli arendusprojektist „Lugemine on mõnus!“.