üles
Reede, 29. märts 2024
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

29. märts

30. märts

31. märts

1. aprill

3. aprill

4. aprill

5. aprill

Töötajate sünnipäevad

30. märts

31. märts

Artikkel, avaldatud 17. oktoober 2017, vaadatud 4012 korda, autor Eve Tuisk,
Maren puudub koolist nii vähe kui võimalik – põhiliselt on see seotud koolituste või klassi tegemistega. Sellest aastast juhatab Maren 10.c klassi Autor/allikas: Gert Lutter

Kooli juubeliaasta õpetajatekuul on paslik vaadata, kes on üks keskmine Kuressaare Gümnaasiumi õpetaja.

Eelmisel õppeaastal töötas Kuressaare Gümnaasiumis 80 õpetajat, kellest lausa 31 on KG vilistlased. Lisaks sellele on 48 õpetaja lapsed õppinud või õpivad praegu KG-s. Seega – keskmine KG õpetaja on oma kooli patrioot, s.t tuleb ise tagasi ja toob ka oma lapsed siia.

Maren Asumets, üks keskmistest, sattus kooli esimese direktori Kusti Koka kutsel: „Suhtlesin ülikooli ajal tihedalt Anne Metsa ja Ursula Matvejevaga, nemad andsidki Kustile mõista, et minul lõpetamine ees, niisiis oli Kusti huvitatud sellest, et oma inimene oma kooli tuleks, vene keele õpetajaid olevat ikka vaja, ja saatis Tartu Ülikooli nõudmise.“

Kuressaare Gümnaasiumisse, oma kooli, soovis Maren panna ka oma lapsed. Ta lisab: „Kahel esimesel lapsel tuli ka katsed läbi teha, ei olnudki nii, et ema koolis ja saab lapsed ka kohe kooli. Vanemad tütred Eeva ja Jaana käisid mõlemad muusikakallakuga klassides, kus sai kõrvalt ka mingit muusikariista õppida.“ Maren nendib, et lapsed olid tema valikuga väga nõus, sest nad olid käinud koos temaga ikka klassi üritustel kaasas ja koolimaja oli neile tuttav.

Kui aga rääkida 40-aastase kooli keskmise pedagoogi vanusest, siis eelmisel õppeaastal domineerisid KG-s 50–59-aastased õpetajad. Noorte osatähtsus õpetajaskonnas on viimastel aastatel olnud enam-vähem sama (u 10%), üle 60-aastaste õpetajate arv on vähenenud, mis on samuti umbes 10%. Mehi oli möödunud aastal pedagoogiliste töötajate seas 12,5% (aasta varem oli see 16%). Seega – keskmine KG õpetaja on küps 50-59-aastane naine.

Ei tea, kas oma küpsuse või millegi muu tõttu, aga KG õpetaja ei puudu enam koolist haiguse tõttu. Kui 2015.–2016. õppeaastal oli see puudumise põhjus number üks, siis nüüd puudub õpetaja töölt eelkõige koolituste ja lähetuste tõttu (välislähetusi 139 päeva!). Küllap seetõttu võime ka uhkusega tõdeda, et valdaval osal õpetajaskonnast on koolitustundide nõue (160 tundi) täidetud. Seega – keskmine KG õpetaja on terve ja täiendab-koolitab end pidevalt. Ta hindab enesearendust. KG õpetaja on edasipüüdlik ja õpihimuline. 

Maren omandas TÜ-s inglise keel õpetaja lisaeriala ja õpetab nii vene kui ka inglise keelt kolmes kooliastmes. Ta peab enese täiendamist väga oluliseks: „Aastaid tagasi klassijuhatajate koondist juhtides otsisin ise välja huvitavaid koolitusi. Viimastel aastatel olen nende otsimisel veidi passiivsemaks muutunud, mis võib olla seotud sellega, et mõned aastad tagasi loeti väga raha ja ei saanud endale lubada igat koolitust, mida oleks tahtnud. Aga olen veendunud, et iga koolitus arendab.“ KG õpetaja on enesekindel, töökas ja hakkaja. Maren töötab lisaks KG-le ka KTG-s.

Nagu statistika näitab, on ka Maren koolist puudunud nii vähe kui võimalik ja eelkõige just koolituste või klassi tegemiste tõttu. Ta lisab: „ Ei mäletagi, millal viimati tervise pärast olen pidanud puuduma – peaks vist kolm korda sülitama üle vasaku õla, et ära ei sõnaks. Kui oma isiklikud lapsed väikesed olid, tuli muidugi nende haiguse ajal aeg-ajalt lastega kodus olla.“


* Artikli aluseks on õppetöö korraldaja Tiia Kuuse tehtud statistika!

Eve Tuisk,
eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii