Kateriine Püüa

Tõmmates lõpuks hinge ja vaadates tagasi möödunud nädalale, on tunne viimaks sees rahulik. Võib-olla KG kümnendikud ehk Jukud ise sellest veel aru ei saa, aga närvesööv on see Jukude nädal ka meile, Juhanitele.
Nimelt hakkavad Juhanitel ettevalmistused juba ammu enne seda, kui kümnendikud laagrist koju jõuavad. Tuleb hakata mõtlema järgnevat aega koosolekuks, et rääkida läbi reeglid, teemad, ajad ühisteks tegevusteks jne. Lisaks ettevalmistustele tuleb ette ka lahkarvamusi, ümbermõtlemisi Juhanite endi seas, mis omakorda võtab hoogu maha, ning lõpuks, kui esmaspäev on käes ja nädal algamas, siis tuleb iga päev mõelda ette vähemalt 3 sammu: millal kellelgi tund varem hakkab, kas saaks mingit tegevust varem alustada, on meil piisavalt porgandeid, kas keegi jahu ostis? Veidi naljakas on mõelda, et kõik see vaev kulub inimeste peale, keda meie, Juhanid, veel ei tunne, ja kõik need asjad, mida nendega teeme, toovad algul nurinat, kuid juba 10. klassi lõpuks räägitakse neist koos naerupahvakatega ning 11. klassi alguses uusi Jukusid nähes vaadatakse neid tegevusi kerge igatsusega. Siinkohal mainin, et tean kõiki neid tundeid ja see igatsusemaik jääb veel kauaks. Kuigi ... mäletan väga hästi, kui paha oli mul eelmisel sügisel olla terve kuu hetkedel, kui keegi mainis hapukoort või sõi seda minu nähes ... Õnneks nüüd naeran selle üle ja hapukoor pelmeenidega läheb jälle söögina alla.
Loomulikult ei puudunud ka meie nädalast viimase päeva retk KG metsas ehk Erna retk. See retk on ilmselt minu kõige lemmikum Jukude nädalaga seotud traditsioon. Kui Erna retke poleks, ei oleks ka Jukude nädalat ja meil oleks tavaline "rebaste nädal" nagu kõikides gümnaasiumites üle Eesti. Erna teeb KGst KG ja KG teeb Ernaga Jukudest küpsemad gümnasistid, sest tavaliselt näeb kohe ära – kes kohale tuleb, see on ka KGsse kohale tulnud ja jäädavalt. Lõppude lõpuks on terve nädala jagu tralli asja väärt ja jumal tänatud, et ka meie tegime selle ära.
Kinnitused minu eufoorilistele sõnadele annavad meie Jukud ise:
"Ülimalt tore kogemus, millest saab rääkida veel aastaid ja aastaid ning veel sõbrunemine 12ndikega!" Juhan Soon, 10.a.
"Väga tore oli, teemadest meeldis Pipi kõige rohkem ning lõbus oli ja ma ei tunne, et oleks liiga tehtud meile. Lisaks veel Erna oli lahe ja mul suht vedas, kuna juuksed jäid puhtaks." Gerly Ots, 10.a.

Olen kuulnud lauset "meie Jukud on ikka kõige ägedamad" miljon korda eelmistelt lendudelt, aga ausalt ka, käsi südamel ütlen, et meie Jukud, KG 42. lend, on selle lühikese ajaga ületanud kõik minu ootused ja sellest tuleb veel üks aasta meil koos. Avapauk on igastahes tehtud ja sellises tempos edasi minnes tuleb veel kergelt öeldes raske finiš.

Maria Vera Pšenitšnaja

Täna hommikusöögi lauas tuli meil neidudega teemaks rebaste nädal. "Saaremaa koolides pidi see kõige retsim ristimine toimuma," ütlesid mulle mandri noored, kui neile entusiastlikult ideid nende eelseisvateks ristimisteks pakkusin ja meie Jukude nädala videoid näitasin, ise valjult lõkerdades.
Esmalt pidin ikka selgeks tegema, et meil siin saarel käivad asjad väheke teistmoodi (rebased = Jukud ja jumalad/lõvid = Juhanid). Samuti oli nende jaoks hämmastav, kuidas oleme suutnud valdava enamuse igasuguseid veidraid asju tegema panna, mis mandril ammu enam läbi ei lähe. 
Tunnen uhkust, et meil on nii osavõtlikke Jukusid, kes pea kõike on valmis kaasa tegema. Me suutsime Juhanitega verivärskeid gümnasiste erinevate tegevustega nädal aega treenida eelseisvateks keskkooliaastateks. Mina mäletan enda nädalast ainult teemat ja mõnd üksikut tegevust, oma gruppi ja Juhaneid aga üldse mitte. Seega oli minu jaoks oluline, et saaksime Jukudega lähedasemaks, et nad tulevikus saaksid meenutada, kui toredad nende Juhanid olid ning milliste toredate tegevuste kaudu nad omavahel läbi lennu lähedasemaks said.
Minu jaoks oli täiesti uskumatu, kui paljud tegelikult igasugu totrusi olid valmis kaasa tegema ning kuidas ka Erna retkel peale pooletunnist maas püherdamist, peata kanana ringi jooksmist, erinevate üllatuste talumist ning põõsaste vahel orienteerumist üks ustav Juku mult küsis: "Noh, kas ongi kõik? Juba läbi?" Otse loomulikult nii motiveeritud rebasekutsikale "ei" ei ütle ja nii sai ta veel pool tundi ülesandeid täita. Mis muud saan öelda, kui et ainult rõõm on näha nii palju särasilmi erinevaid ülesandeid täitmas. 
Ellujääjad ise pajatavad oma nädalast nii: "Minu arust oli väga vinge, aga natuke rohkem oleks võinud osade gruppide Juhanid kaasa lüüa ning Jukud aktiivsemad oma riietuse kandmise osas olla. Erna oli muidugi parim osa, samas ka see oleks võinud natuke pikem olla, kuna aeg läks väga kiirelt. Kõrvalt vaadates sellist kogemust kindlasti ei saa, nagu seal ise sees olles. Ütleme nii, et see jääb pikaks ajaks meelde ja mina näiteks sain endale päris palju uusi tuttavaid juurde!" Gretten Vaga, 10.a.
"Jukude nädala tegid lõbusaks armsad Juhanid, kes mõtlesid välja igaks vahetunniks meile midagi vastikut. Kõige hullem söök minu arvates oli külm beebide toit, see oli õudne. Lisaks oli ka palju tegevusi, mille katsealusteks olime Pipide rühmaga, näiteks kalaga tagaajamine ja rahvastepall kalaga, võidujooks kinniseotud paarilise jalaga, munajooks jne. Enne retke viidi meid kinniseotud silmadega autosõidule, mille algul ma arvasin, et juhtub sama asi, mis kunagi varem on tehtud ehk Jukud viiakse koolist kaugele eemale ja nad peavad siis õigeks ajaks tagasi kooli jõudma, aga tuli välja, et meid viidi Olerexi, kus saime Juhanitega sooja kakaod ja hot dog´i nautida. Erna retke olin kaua oodanud, sellest meeldisid mulle enim mäkke ronimine ja kilesse jooksmine, kuigi too algul ebaõnnestus, kuna jooksin mööda ning kukkusin künka otsast alla. Nädal lõppes ühise ajaveetmisega koos 12.a klassi juhitud gruppidega. Nädal meeldis mulle väga, kuna saime teada, kui toredad, ägedad ja lõbusad on 40. lennu Juhanid, ning loodan, et toredaid hetki meie lendude vahel tuleb veelgi. 12.a, te olete parimad Juhanid, kes mul eales oleks olla võinud!" Sten Kongas, 10.a.
Ka mina loodan, et meie lennud saavad selle lühikese aja jooksul, mis meile koos koolis käimiseks on antud, rohkem ühiselt mälestusi luua. Suur kummardus aktiivsetele Jukudele ja Juhanitele!

Sirli Tamm

Jukude nädal mõjutas oluliselt koolielu. Näiteks igavate ja mossis nägude asemel olid rõõmsad ja ootusärevad näod. Terve kooli peal võis kosta kiljeid ja naeru. Veidrates kostüümides Jukud olid väga vabameelsed ega öelnud ühelegi tegevusele ei.
Minule tundus, et Juhanid olid ise rohkem elevil kui Jukud.

Küsisin Jan Robin Lauga (10.c) käest, kuidas talle Juhanid meeldivad ja mis Jukude nädalal häirivaks aspektiks oli?
"Ülilahedad ja toredad Juhanid on meil. Rohkem oleks võinud olla organiseeritust," vastas Jan Robin.
10.a klassi tüdruku Merilin Mälgu käest küsisin, mis oli kõige meeldejäävam osa Jukude nädalast ja kas see traditsioon peaks jätkuma?
"Erna retk oli kõige lahedam, see oleks võinud isegi 2 km pikkune olla. Traditsioon on see, mis peab jätkuma, kindla peale," vastas Merilin.
Grete Jõgi, 10.a klassi õpilane, muljetas nädalast: "Ma arvan, et Jukude nädal on tore traditsioon. See on hea sissejuhatus gümnaasiumisse, sellega saame üksteisega paremini tuttavaks ja see on lõbus. Traditsioon võiks edasi kesta, kuid mitte nii, et keegi viga saaks. Ma arvan, et kõige parem oli Erna retk. Kahjuks ise ei saanud osaleda, kuid see tundus lahe ja meeldejääv kogemus. Meeldisid ka meie vahvad ja originaalsed Juhanid, kellega rõõmsalt aega veetsime."
Jukud olid nädalaga väga rahule jäänud ja naljatavad veel siiani selle üle, mis nendega tehti.

Geiry Magalena Pilv

Jukude nädal oli väga lõbus ja huvitav. 12. klassi õpilased tegid grupid, kus igal grupil oli erinev teema. Gruppe oli kokku 8. 10. klassi õpilased loendati gruppidesse laiali. 12. klass, kelle gruppi Jukud loendati, hakkas tegutsema.
Jukud ise olid väga tublid, kuna nad tegid kõike kaasa, mida neil kästi teha. Mõni Juku ei võtnud sellest nädalast küll osa, kuid enamik oli siiski kohal. Kui mingi Juku isegi vastu hakkas, et ta pole nõus midagi tegema, siis ei jäänud siiski tema sõna peale.
Ma usun, et Jukude nädal meeldis mõlemale lennule väga – seda oli juba kõigi nägudest näha. Ning kõige naljakam ja lõbusam Jukude nädalal oli Erna retk, mis jääb kindlasti mitmeks aastaks meelde meie armsatele Jukudele kui ka meile endile, 12. klassile.
Mina jäin Jukude nädalaga väga rahule.

Ma küsitlesin 10.c klassi õpilast Endry Metsmaad, kes oli minu grupis, ning tema muljed Jukude nädalast olid sellised: "Jukude nädal oli päris lahe. Juhanid mõtlesid välja häid mänge ja riietusteemad olid ka ülimad. Oli hea gümnaasiumisse sulanduda ja kaheteistkümnendikega tuvust teha. Karistused oli ka täitsa normaalsed, kus põhiteemaks oli sinep, mis järele mõeldes polnudki väga hull. Erna retk ja pinnakas panid üritusele hea punkti ja jätab kindlasti hea mälestuse igale õpilasele."

Marta Rõõm

Möödunud nädal ei olnud just kõige tavapärasem koolinädal. Sel nädalal võis koolis palju rohkem kilkeid ja naeru kuulda ning seda kõike seepärast, et toimus Jukude nädal.
Jukude nädal toimub igal aastal ning iga aastaga läheb asi aina huvitavamaks. Sel aastal oli kaheksa erinevat teemat ning tänu sellele sai koolis ringi liikumas näha väga erinevaid inimesi. Sai näha nukke, farmereid, piraate, vange ja paljusid teisi. Kostüümid olid kõigil väga vinged  ning oli näha, et Jukud pingutasid.
Minul Juhanina oli väga põnev ja ootusterikas nädal. Ma olen üsna kindel, et see nädal jääb neile kauaks meelde, mis on ka päris hea minu arvates. Mulle väga meeldis vaadata neid kümnendikke kooli peal tegutsemas. Ja ma olen üsna kindel, et see nädal muutis seda lendu ka palju ühtsemaks, sest nende grupid olid kokku pandud erinevatest klassidest, seega uusi sõpru oli lihtne saada.
''Äge oli see nädal, sinep väga ei meeldinud. Juhanid olid ka ägedad. Erna retk oli ka väga äge, olen õnnelik, et kõigest osa võtsin. Teised jäid paljust ilma, kes kaasa ei teinud.'' Just nii arvas sellest nädalast 10.a klassi õpilane Raul Mets. Ja seda on väga hea kuulda, sest tänu Jukude nädalale said Jukud ise enda lennukaaslasi paremini tundma õppida ning ka meie, Juhanid, saime oma Jukusid rohkem tundma õppida.

Annmarie-Tuuli Koskinen

Jukude nädal läks kiirelt, kuna mina nendega ekstra palju ei tegelenud, siis ei oska väga kommenteerida. Tean ainult, et olid ühised tegevused. Minu arvates olid ühised tegevused väga toredad ja mõistlikud. Kuna meie omad olid farmerid, siis leidsime ägedaid ideid, mida nendega teha, porgandi söömine ja kurgi söömine. Ma usun, et jukud jäid rahule, kuna midagi hullu ei tehtud.

Mulle isiklikult Jukude nädal meeldis, kuigi sellest osaleda sain ainult ühel päeval ja Erna retkel. Olin sellises toredas grupis nagu beebid, ja sain 10/10 Juhanid. Esimesel päeval jõime kibedat gaasilist piima, sõime sibulat ja porgandit sinepiga. Järgmised päevad nägin tegevusi ainult pealt ja tundus väga vinge (näiteks see, kui visati kala). Küll aga ei meeldinud mulle see, et seda ei tehtud kõigi jaoks huvitavaks ja kutsuvaks. Meie pool klassi istus klassis ega löönud terve nädala kaasa. Seda muidugi ei saa just kuigi palju Juhanid/korraldajad muuta. Rohkem tegevusi võiks olla koolis sees, sest väljas pilves ilmaga ei ole ka tuju/emotsioonid nii head ja tegelikult, kui tulin valge mantliga, siis ei olnud just väga meeldiv sellega pori sisse pikali panna. Muidu oli kõik ülimalt vinge! Eriti just Erna retk. Keit Kramarovski, 10.b

Keneth Parbus

Mulle meeldib Jukude nädal, sest see toob välja iga kümnendiku iseoomujooned ja näitab, kes on kes, vähemalt minu jaoks. Mina hindan inimeses seda, kui ta julgeb ennast proovile panna, läbides kaheteistkümnendike korraldatud Erna retke või proovida uusi asju, näiteks liikuda maas ilma käte-jalgadeta. Nädalapikkusest üritusest osa võtmine on isegi mõne jaoks üsna suur samm, aga selle sammu astumine väljendab valmisolekut gümnaasiumiks, mis on täis väljakutseid igal viisil.

Olen õnnelik, et nii paljud kümnendikud nautisid seda nädalat olenemata raskustest ja tagasilöökidest.

10.a klassi tütarlaps Merilin Mälk nädalast positiivset meelestatud. Talle oleks isegi meeldinud, kui Erna retk oleks olnud kaks korda pikem. "Nautisin täiel rinnal, mis sest et lollusi tegema pidi." Vot selline tüdruk!

* Lood valmisid meediakursusel.