Tulime Kuressaare Gümnaasiumisse (tollel ajal Kingissepa II Keskkool) ühel ja samal aastal, 1985-ndal. Päris kiiresti on aeg läinud? :)
Aja kulgemise kiirust märkab kõige rohkem passi vaadates ja 1. septembril, kui tuleb tõdeda tõsiasja, et KGs olen töötanud juba üle 30 aasta. Mina numbreid ei karda! Aeg lendab ja „kõik saavad vanaks“, aga hea, et seda ise eriti ei märka.

Tean, et ka Sina ei ole „Saaremaa tüdruk”, kust pärit oled ja kuidas Saaremaale sattusid?
Olen sündinud Tartus, aga kogu lapsepõlve elanud ja kooli lõpetanud Kilingi-Nõmmes (Pärnumaa).
Tartu Ülikooli lõpetasin kehakultuuri teaduskonnas ja erialaks iluvõimlemise treener-õpetaja. Töökohaks pakuti mulle kohe võimlemise kateedris iluvõimlemise treeneri kohta. Aga kuna sel ajal pidi ülikooli lõpetajale koos töökohaga antama ka elamispind ja ülikoolil oli pakkuda vaid perekonna ühiselamutoake, siis organiseerisime koos abikaasaga oma elamise Kuressaarde ja minu esimeseks töökohaks sai Kingissepa 2. Keskkool.

Kuidas sport Sinu ellu tuli ja miks just võimlemise valisid?
Kuna kasvasin üles Kilingi-Nõmmes, mis on väike linnake, siis seal oli valida kolme väga tugeva vabariigi tasemel tegutseva spordiala vahel. Korvpall, iluvõimlemine ja male. Kuna olin lühike, painduv ja liikumist armastav, siis ilmselgelt valisin iluvõimlemise. Olin siis vist viieaastane. Välja valis mu muidugi iluvõimlemise treener.

Kas õpetajaametile oli ka alternatiive?
Keskkooli viimases klassis lasi klassijuhataja meil kirjutada oma edasiõppimise plaanid. Olin klassis ainuke, kes polnud 8. klassi lõpetamisest muutnud soovi saada treeneriks. See, et olen leiba teeninud kehalise kasvatuse õpetajana, pole takistanud minu treeneritööd. Ma pole kunagi kahetsenud oma valikut.

Kas Sinu eluloos on selline fakt, et oled Nõukogude Liidu meistersportlane? See on päris kõva sõna siis ju?!?
See vastab tõele. Meistersportlase normi täitsin 1978. aastal just oma põhikooli lõpupeo ajal. Teised võtsid vastu oma põhikooli lõputunnistusi, kui mina Tallinnas võistlesin. Õhtusele peole siiski jõudsin ja tunnistuse sain hiljem kätte. Võimlemise tõttu pidin paljudest noortele meeldivatest asjadest loobuma. Kuigi olin kultuuriorganisaator koolis, ei saanud ma enda poolt ettevalmistatud üritustel tihti viibida, kuna olin võistlustel. Minu koolivaheajad möödusid laagrites enamjaolt. Kuulusin ka Eesti koondisse ja olen tänu sellele võistelnud paljudes NSVL vabariikides.

Oled tegelenud võimlemise propageerimisega kõige selle aja, kui Saaremaal oled olnud. Ka KG võimlemisvõistlus oli Sinu idee. Kas oskasid esimesel aastal loota, et sellest niisugune grandioosne üritus välja kasvab?
Ei osanud isegi unistada. Aga tuleb tõdeda, et KG võimlemisvõistluste ajaloos on ka madalseis olnud, kus võimlemine ei olnud just väga populaarne. Aga kuna meie kool on väga valmis igasugusteks muutusteks, kui sa vähegi selleks võimaluse annad, siis „kasta on vaja“! See, et üritus nii populaarseks kujuneb, on kindlasti meeskonnatöö tulemus. Mina pole ainus, kellele võimlemine ja kavade koostamine väljakutse esitab. Meie, kehalise kasvatuse õpetajad, elame võimlemisveerandil nagu teises dimensioonis oma trikkide otsimisel.

Peale õpetajaameti koolis oled veel ka treener, kes Sinu treeningutel käivad?
Olen olnud Kuressaares nelja klubi algatusmeeskonnas. Optima Forma, Gymnastica, VK Flex ja Fitlife Kuressaare. Praegu annan trenne kahes viimases. Iluvõimlejate ja aeroobikatreeninguid olen juhendanud 1986. aastast alates. Hetkel on mul kaks iluvõimlejate rühma (6 tundi nädalas) ja Fitlifes 3 SKT treeningut nädalas. Naljaga – minu treeningutel on käinud peaaegu kõigi meie õpetajate tütred ja minu tütred, praegu lapselaps ka! Oma võimlemise tegevusest tuleks jutt küll väga pikk. Kindel on see, et paljud minu endised võimlejad on valinud võimlemise ka oma praegusesse ellu ja on kaasa saanud kauni rühi ja graatsilisuse. Minu vanem tütar Piret tegutseb ka rühmatreeningute juhendamisega Jüris.

Mida pead koolispordis kõige tähtsamaks?
Õpilase kehalist arengut, tervist ja teadlikkust spordiga tegelemisel. Ma ei pea vähem tähtsaks ka tahteliste omaduste arendamist – ma pean, ma suudan, ma tahan. Oluliseks pean ikkagi enda ületamist mingi eesmärgi saavutamisel. Oma tulemuste parandamine on ikkagi märk kehalisest arengust, mitte taandareng. Ja tore, kui ka vanemad selleks koostööd teevad.

Kui Sinul antaks muuta üks asi koolis, siis mis see oleks?
Võtaksin midagi ette gümnaasiumiastme koolikohustuse täitmisega. 

Minu küsimustele lisaks kostis Tiina veel:
Olen läbinud TLÜ erikehakultuuri õppekava. Peale seda hakkasin otsima võimalust, et kooli juures töötaks kehalise kasvatuse tunni ajal füsioterapeut, kes tegeleb õpilastega, kes ei saa põhitunnis osaleda. Tänu meie uuendusmeelsele koolijuhile Toomas Takkisele on meil vabariigis ainuke kool, kus füsioterapeudi töö sellises vormis toimub.

Olen ka KG tervisespordipäevade algataja. Idee sündis peale Vammala kooli talispordipäeva külastamist, mis oli sarnases vormis, aga talvel. Koos Endel Tustitiga alustasime arutlust spordialade valikuks.

KG – ja tahadki koolis käia! Ka õpetajad tahavad seda. Olen siin koolis tundnud, et kui sul on vähegi arengusoovi ja midagi koolielus muuta, siis siin leiad sa õpetajana toetavad kolleegid, juhtkonna ja õpilased, kes selle kõigega kaasa tulevad. Kehalise kasvatuse osakond on ühtse meeskonnana hästi toimiv, kuna oleme pikaajaliselt koos töötanud ja teame üksteise tugevaid ja nõrku külgi, millega arvestada või mida ürituse kordaminekuks ära kasutada. Ja see toimib hästi!

Tiina head sõbrad ja kolleegid kirjutavad temast nii:

Ta on alati särav ja sihikindel. Kui soovib midagi saavutada, siis teeb selle nimel kõik ning saab oma tahtmise;

Tiina = võimlemine;

süsteemne, täpne, korrektne, konkreetne, seab kõrged sihid nii endale kui õpilastele;

särav, lahke;

kindel teadmine, et valitud eriala on parim ja  õpetaja on parim elukutse;

ta on võimeline õpetama paljusid spordialasid, samas on tal ka vajadus ja huvi ennast täiendada;

põhjalik lähenemine oma erialale ja kehalise kasvatuse tundmisele, armastus võimlemise vastu;

vajadus olla ise kehaliselt aktiivne ja oskus seda sisendada ka oma õpilastele;

hea ema oma kolmele lapsele ja lapselapsele;

kolleegina aktiivne kaasatulija kõikidele väljakutsetele;

toetab spordiosakonna kalastamise lembust ja varustab meid valmistoodanguga 😉

Palju õnne, meie Tiina!

Ja lõpetuseks väikeste võimlejate mõtted Tiina treeningrühmadest, kelle õnnesoovidega ühineb kogu koolipere.

Kallis õpetaja Tiina Käen!

Oled parim treener ja õpetaja terves maailmas. Mitte keegi ei suuda sind asendada. Oled tore, rõõmsameelne ja toetad teisi nii heas kui halvas. Oled alati olemas, kui sind vajatakse. Oled meie südames iga päev! Palju õnne sulle! Therese ja Miina-Ly

Mu meelest on Tiina rõõmsameelne ja lahke. Trennis näitab ta asju mitu korda ette. Oma kavas peame alati väga rõõmsad olema ehk suud kõrvuni. Soovin Tiinale palju õnne sünnipäevaks ja et ikka tal ka suu kõrvuni oleks. Epp Kristel