Lisaks väitlejatele osalesid turniiril pealtvaatajatena Kuressaare Gümnaasiumi väitluskursuse õpilased. Nende muljed nähtud ja kuuldud väitlustest olid väga head ja meeleolukad. Välja toodi palju erinevaid külgi. Nii mõnigi oli lausa üllatunud, kui tugevad väitlejad olid meie kooli kokku tulnud ja kuidas nad oma mõtteid ja asjakohaseid fakte justkui tulistasid. Nimelt pandi osalejate tugevuse ja võitude järgi paika, kes kellega võistleb.

Kuna osalejate iga sõnavõtt oli ajaliselt piiratud ja pidi mahtuma 4 minuti sisse, siis oli ka nende jutu tempo vastav. Selleks, et järge pidada ja kaasa mõelda, lisaks veel aru saada, kes mida väidab ja ümber lükkab, tuli olla tõesti keskendunud ja teemaga kaasa mõelda. Samas – kui see õnnestus, siis tekkis ka endal peas palju arvamusi ja mõtteid ning isegi tunne, et tahaks vahepeal sõna sekka öelda.

Väitluskursuse õpilastel on väga hea meel, et nii palju ja nii ernevaid noori sai meie kooli külastada ja turniiril osaleda. Väitlejate seas oli nii eesti- kui venekeelseid tiime ning kohaletulnuid oli Narvast Kuressaareni. Toodi välja, et väitlused muutiski huvitavamaks see, et noored olid erinevatest koolidest, erineva tausta ja kõnepruugiga.

Külastajate muljed KGst olid positiivsed ja välja toodi nii mõndagi, mis nende jaoks eriline paistis, näiteks talveaed ning meie väliklass. Viimast arvati olevat väga hea viis õppimise huvitavamaks muutmiseks.

Ühel meie kursuse õpilastest, Kenethil, oli võimalus olla ka võistluse kohtunikuks ning tutvuda väitlusseltsi liikmetega. Ta sai aimu nende tööst ja tegemistest ja nii mõnegi huvitava infokillu, mida edaspidi kasutada. Turniiri võttis ta kokku, öeldes, et õppis väitlusi kohtunikuna jälgides kindlasti rohkem aru saama, kuidas ja mida väitlejana jälgida. 

Lisaks pealtvaatajate muljetega tutvumisele viisin läbi intervjuu ka kahe korraldajaga, keda võib nimetada ka Eesti väitlusmaastiku eestvedajateks ning nendeks on Ann Tarkin ja Herman Kelomees.

Kuidas hindate Saaremaa/Eesti väitluse praegust käekäiku ja kuidas võiks edasi liikuda?

A. T. Usun, et Saaremaa väitlus on hetkel päris heas seisus. Muidugi võiks väitlejaid alati olla rohkem, aga need, kes praegu sellega tegelevad, on väga heal tasemel. 

H. K. Väitlusmaastik on pisut liiga suuremate linnade keskne. 2016. aasta kevadel toimunud Vabariigi Presidendi väitlusturniir aitas seda muret pisut leevendada, ent mitte pikaajaliselt. Tuleb siiski mainida, et olemasolev väitlusmaastik on elujõuline ning selles on tore inimestevaheline keemia.

Millises positsioonis on Kuressaare ehk millisena paistab väitlus saarel eemalt vaatajale?

H. K. Kuressaare on üks headest näidetest selle osas, kuidas väitlus saab olla elujõuline ka väljaspool suuremaid linnu. Väitlusselts tänab siinkohal eeskätt Marit Tarkinit. Et asjadega kaugemale minna, oleks vajalik hakkajamate õpilaste initsiatiivi, et ka nemad mitte ainult väitleks, vaid aitaks ka teistel väitlusega tegeleda.

Just on lõppenud 2017. aasta Eesti meistrivõistlused – kuidas need aasta kokku võtsid ning mis mulje jäi?

A. T. Meistrivõistluste finaal oli väga lahe, seda enam, et see toimus Kuressaares. Viimane etapp on alati põnev, seda enam, et saab lõpuks teada, kes terve aasta kokkuvõttes parimad olid. Finaalvoorudes võib alati juhtuda üllatusi ning ilma nendeta ei läinud ka seekord, aga lõppvõistlus Eesti meistritiitli nimel oli pingeline.

Kuidas sujus III etapp saarel, millised on muljed?

H. K. Kuressaares korraldasime etapi teist korda ning ka sel korral sujus kõik väga hästi. KG on ainus kool, kus väitlusselts võetakse vastu koolipoolsete etteastete ja nii soojade sõnadega. Küllap polnud see viimane suur väitlusturniir Saaremaal.

Kas väideldes on oluline võit või osavõtt?

A. T. Kindlasti osavõtt, aga samas paar korda võita on ka väga tore. Tähtis on pigem aga see, et väitlus oleks kvaliteetne ja pooled tunneksid, et vastasseis oli tugev.

Miks on hea väidelda ehk kuidas kutsuda noori väitlema?

A. T. Esiteks muidugi see, et õpid väideldes argumenteerima, kõnelema ega karda vajadusel sõna võtta ja oma seisukohta kaitsta. Väitlus- ja argumenteerimisoskus on väga kasulik näiteks ka eesti keele kirjandite kirjutamisel. Lisaks kaasneb väitlemisega väga lahe grupp inimesi, kellega on tore igasugustel erinevatel väitlusüritustel kokku saada.

H. K. Väitlus võimendab eluks vajalikke oskusi. Lisaks argumenteerimisoskusele saab väitleja enesekindlamaks ja kiiremaks mõtlejaks. Need oskused tulevad elus kasuks läbivalt, eriti aga olukordades, kus on vaja palju suhelda.

Kuidas on liikunud teie väitluskarjäär? Mida on väitlemine andnud?

A. T. Mina alustasin väitlemisega 11. klassis ja sellest ajast alates ei ole väitlusseltsist päris ära liikunud. Kuigi ma enam võistlusväitlusega aktiivselt ei tegele, olen siiski erinevatel turniiridel kas kohtunik või turniiridirektor ning samuti olen juhendanud keskkooliväitlejaid turniirideks ettevalmistamisel. Väitlemine on andnud mulle väga palju julgust, oskust oma arvamust väljendada ning ühe väga toreda sõpruskonna.

Head nipid, kuidas KGs väitluselu elavdada?

A. T. Kõige tähtsam väitluselu elavdamiseks on see, kui leidub inimesi, kes on väitlusest huvitatud ja soovivad sellega tegeleda. Omal ajal alustasime koos SÜGi õpilastega väitlemist peaaegu nullist ning korraldasime tihti koos väitlusi, kuna olime asjast lihtsalt huvitatud. Oluline on, et inimesed tahaksid väitlusega tegeleda ja seda ka teistele tutvustada.

Kui vanalt alustasite teie väitlemist ning mis on teie eredaim mälestus seoses väitlemisega?

A. T. Oma esimese väitluse pidasin juba 8. klassis, aga tõsisemalt hakkasin väitlusega tegelema siiski alles 11. klassis, kui see mulle järsku meeldima hakkas. Eredaid mälestusi seoses väitlemisega on mitmeid. Positiivsetena tulevad eelkõige meelde mitmed turniirid välismaal ning Eestis, kus on koos väga vinge seltskond, kellega mõni nädalavahetus koos veeta. Naljakate mälestustena on meelde jäänud eelkõige olukorrad, kus väitlus kohe kuidagi välja ei tule. Nii pidime sõbrannaga Leedus väitlemas käies väitlema teemal, mis rääkis Süüria mereväebaasidest ning meil ei olnud teema sisust vähimatki aimu. See aga ei takistanud meid sellel teemal 5-minutilisi kõnesid pidamast.

Kui saaksite valida kelle tahes, siis kellega ja mis teemal tahaksite väidelda?

A. T. Ma ei oskagi sellele küsimusele vastata kuidagi. Pigem tahaks ehk tagasi mõnda väitlust, kus midagi kardinaalselt valesti tegime ning sellest alles siis aru saime, kui vastaspool meid oma esimese kõne esimesel minutil juba täiesti maatasa tegi.

Suur tänu vastamast! Kuressaare Gümnaasiumis olid ägedad väitluspühad ja meil on, mida meenutada ja mis suunas edasi minna!

Kuressaare Gümnaasiumi väitluskursuse nimel