Hilja Metsmaa, kolleeg ja hea sõber

Maretit ma tunnen juba aastast 1961. Mõlemad läksime peale keskkooli õpetajatena tööle. Maret õpetas Torgu koolis matemaatikat ja mina Taritus vene keelt. Kuna Mareti ema oli minuga samas koolis õpetaja, siis sain Mareti pereliikmetega lähedasteks. Ülikooli läksime aastase vahega – Maret matemaatikat, mina füüsikat õppima. Maret oli ja on nagu suur õde,  kelle poole ikka saab mõne probleemiga pöörduda ja head nõu kuuld. Oma koolis töötasime kõik need aastad kõrvuti kuni pensionile minekuni. Maret on heasüdamlik, teeb nalja ja üldse tore inimene. Maret teeb väga ilusat käsitööd. Tema Haapsalu sallidest võib teha suure näituse.  Maret on ka hea vanaema oma kolmele lapselapsele. Tema kootud on kindad, sokid, sallid ja vestid. Soovin Maretile tugevat tervist, õnne ja jätkuvat optimismi! Hilja.

Age Kallus, kolleeg ja hea sõber

Mulle meenub, et ajast, kui Maret hommikuti tööle jõudis, olid matemaatikute vaheruumis kolleegide näod naerul ja tuju hea. Sai küllalt naerdud pisarateni. Ta kohe oskab lihtsates asjades mõnusat nalja näha ja seda enamasti enda arvel teha, mis on veel omaette kunst (peab mõtlema, mis sorti medal talle sel puhul sobib). Kõik naerda saanud ühinevad juubeliõnnitlusteks!

Signe Vahkal, õpilne, kolleeg ja hea sõber

Õpetaja Maret oli minu matemaatika õpetaja kogu kooliaja vältel. Tema meeleolukad ja humoorikaid tunde meenutame klassikaaslastega tihti. Lisaks õpetamisele oli ta ka hea inimeste tundja. Lõpuõhtul peolauas ütles ta mulle:"Signe, mine Tartusse, õpi matemaatikat – see sobib sulle". Selles oli tal tõesti õigus. Noore õpetajana kooli tulles oli ta minu esimeseks suunajaks, aitas kooliellu sulanduda ja õpetas kõike, mis õpetajaks olemisel oluline on. Ja tema huumor – see on midagi teistsugust. Parim teraapia meie ühistel kokkusaamistel. Seal kus on Maret, on ka parasjagu nalja.
Aitäh Sulle, Maret! Tänu Sinule teen seda tööd, mis mulle meeldib. Õnne ja tervist!

Ave Jõgi, noor kolleeg, kes on alati Mareti poole alt üles vaadanud

Õpetaja Maret Leesi on raudselt tänase KG olemuse alustala.

Maret on

*printsipiaalne, mis ei lase ebaolulisel olulise üle võimust võtta

*ääretu huumorisoonega, mis lubab igasugustel tekkinud või veel tekkivatel barjääridel mõraneda ja murduda

*sõprust hindav ja hoidev, näidates meile kõigile, et sõpruse võib kollegiaalsusega ühildada neid kahte siiski segamini ajamata

*inimene, kelles on mõõtmatu kogus empaatiat, mis pole tal kunagi lasknud, ja ei lase ka täna, teda ümbritsevate inimeste muredele ja rõõmudele kaasa elamata jätta

*hästi ära kasutanud ema head pedagoogigeenid, me pole kunagi kuulnud, mida tema kauaaegsest õpetajast ema ütles, vaid mida ja kuidas ta tegi

*olnud eeskujuks ja etaloniks järgmise põlvkonna õpetajatele, heas mõttes vana kooli arusaamadega ja käitumismallidega

*inimene, kes ei salli rumalust, tahtes otsekohe ebakohti nähes  kirjutada vastulause või protestiartikli

Maret on kahtlemata neid õpetajaid, keda kokkutulekuil meenutatakse, kelle "killud" ringlevad õpilaste hulgas kui rahvaluule ja kellega koos töötanud inimestel on hea meel, et nad on saanud osa tema iga- ja pidupäevadest. Soovin Maretile tervist ja mõtestatud vanaema-aastaid, selleks on nüüd aeg.

Maren Asumets, kolleeg, 1. lennu vilistlane Maret Leesi klassis

Mareti roll minu elus on olnud klassijuhataja-, matemaatika õpetaja- ja hiljem ka kolleegina.

Minu esimene kokkupuude Maretiga oli, kui saime endale 5. klassis uue klassijuhataja. Uus kool, uus klassijuhataja – kõik olime väga elevil. Hiljem selle peale mõeldes saan aru, kui väga meil vedanud oli. Ühest aastast sai kaheksa aastat, see on piisavalt pikk aeg areneva noore kujundamiseks. Mareti  soojus, hoolivus ja nähtamatu suunamine on kõiki meid, tema õpilasi, mingil moel mõjutanud. Kui tavaliselt on matemaatika üks raskemaid aineid õpilastele, siis ma ei mäleta, et me selle üle nurisenud oleksime, pigem meenuvad mulle tunni algused, kui me Ool Leaga arutasime oma koduste ülesannete vastuseid ja matemaatikring põhikooli ajal oli üks võrdlemisi põnev koht, kust igasugu huvitavaid teadmisi sai, mitte ainult matemaatikaalaseid. Kooli ajal omandatud muutujaga avaldist või protsendi risti olen julgenud ka oma lastele „õpetada“. Raudselt on matemaatikast kasu olnud ka keele õppimisel ja omandamisel.

Väga suurt rolli on minu elus mänginud Maret klassijuhatajana. Viiendas klassis oli minu elus väga kurb sündmus, kui ma kaotasin oma ema. Klassijuhataja hoolivus ja soojus olid mulle sel ajal toeks ja aitasid mind suuresti. Maret oli ka see inimene, kes suunas mind vene keele juurde, võib olla ise seda endale teadvustamata. Nimelt tuli meie klassile kiri Tšehhist, kus samas vanuses tütarlaps, kui meie sel ajal olime, otsis endale kirjasõpra. Maret ulatas selle kirja minule ja nii sain ma endale kirjasõbra, kellega olin kirjavahetuses pea keskkooli lõpuni. See ajendas mind vene keelt õppima.

Kolleegina õppisin Maretis nägema palju muid häid isikuomadusi, mida ma õpilasena ei osanud märgata. Usun, et just hea ja tabav huumorimeel on aidanud Mareti nii mõnestki olukorrast välja.

Töötades praegu õpetajana, tahaks ka olla sama osavõtlik, hooliv oma õpilaste suhtes, kui seda eeskuju on mulle andnud minu klassijuhataja. Kui millestki kahju tunda, siis sellest, et Maretit enam koolis ei ole, temasugust inimest on koolis VAJA.

Palju õnne, Maret, meie kõigi, sinu õpilaste nimel. Tervist ja huumorimeelt jätkuvalt!