üles
Teisipäev, 23. aprill 2024
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

23. aprill

24. aprill

25. aprill

26. aprill

27. aprill

30. aprill

Töötajate sünnipäevad

25. aprill

27. aprill

29. aprill

Intervjuu, avaldatud 1. oktoober 2013, vaadatud 7007 korda, autor Kaimar Lomp, 28. lend
Kaimar Lomp Autor/allikas: erakogu

Nimi: Kaimar Lomp. Lend: 28. Klass: A. Klassijuhataja: Merle Rekaya (Rätsep).

Mis "juhtus" pärast KG lõpetamist, kus õppisid-elasid?

Pärast KG lõpetamist sai üsna kiirelt paika pandud lõplik erialavalik. Olin resoluutselt kindel, et tahan õppida piloodiks. Eesti Lennuakadeemia (toona veel Tartu Lennukolledži) vastuvõtukatsed tehtud, jäin vastust ootama. Õnnelikud uudised saabusid alles 1. septembri hommikul. Sellega olid mu tulevikuplaanid paigas: järgmised tegusad aastad veetsin Tartus.

Lennuakadeemia lõpetamiseks kulus mul viis aastat, kuna kohustuslikus korras tuli piloodi eriala tudengil läbida kindlasti ka ajateenistus. Minu õnneks olin juba end sinna planeerinud vabatahtlikult sooviga teha seda pärast teist kursust.

Eesti Lennuakadeemia õhusõiduki juhtimise eriala lennukipiloodina lõpetasin 2011. aasta juunis. Ametlikult piloot sai minust aga juba varem. 18. september 2010 sooritasin edukalt erapiloodi eksamid ja ametipiloodi eksamid 15. mai  2011. Kuu pärast lõpetamist olin juba tööl Tartus piloodikoolitust läbiviivas Pakker Avios piloodina väikelennukitel ja hiljem septembrist ka juba lennuinstruktorina. Nüüdseks olen juba pea 2,5 aastat õpetanud noori Lennuakadeemia tudengeid lendama ja näinud ka nende edukat tööle asumist nii Eestis, Saksamaal kui ka eksootilises Indoneesias.

Mis on kolm kõige olulisemat asja, mis on sinu elus juhtunud pärast KG lõpetamist?

Olen alati olnud seisukohal, et kõige olulisemaks motivaatoriks inimese elus on võime unistada ning seada endale kõrgeid ambitsioone, mille poole püüelda. Nende eesmärkide poole püüdlemist ning ideaalis ka nende täitmist võibki pidada kõige olulisemaks sündmuseks eluteel.

Gümnaasiumi lõpetades oli mul selliseid inspireerivaid eesmärke kohe mitu: piloodiks saamine, ümbermaailmareis, maja ehitamine ja paras ports vaheunistusi suuremate sihtide poole liikumiseks.

Kindlasti võin väita, et neist üks on saavutatud – sain piloodiks. Samas piloodilitsentsi saamine oli vaid üks osa sellest unistusest. Kindlasti tahaksin lennata veel ülehelikiirusel, kas siis ise või kaaspiloodina. Samuti tahaksin õppida test- või kõrgpilotaaži, mida saab kahjuks teha vaid vähestes riikides, kus on selleks erakoolid. Ümbermaailmareis ja maja ootavad samuti oma järjekorda. Seega motivatsiooni aina kõrgemalt lendamiseks jagub enam kui küllalt!

Millega praegu tegeled: töö ja huvid?

Lisaks lendamisele annan ka loenguid Eesti Lennuakadeemias ja omandan teadmisi Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas bakalaureusekraadi 3. kursusel. Suurimaks huviks on kindlasti sport, milleta üks noor ja aktiivne piloot ei tohiks elada, kuna iga-aastane tervisekontroll Lennundusmeditsiinikeskuses on vältimatu. Kui piloot ei läbi tervisekontrolli, siis on Lennundusmeditsiiinikeskusel õigus teda keelata lendamast. Sellest tingituna olen sidunud oma õpingud kehakultuuriteaduskonnaga, et teaks ja oskaks teadlikumalt treenida ning tervist hoida.

Mis on esimene mõte kui kuuled "Kuressaare Gümnaasium"?

Alati kui kuulen kedagi mainimas Kuressaare Gümnaasiumit, tuleb meelde mõnus, rahulik ja lõbus keskkond. Samuti toredad õpetajad ning koolikaaslased. Minu jaoks jättis KG alati väga avatud mulje, palju individuaalset vabadust oli.

Missugune õpilane sa olid?

Toredaid üritusi ja vahejuhtumeid oli kooliajal kõvasti: teatriõhtud, korvpallivõistlused. Aga kõige rohkem on meelde jäänud üks tõsine vestlus peale matemaatikatundi Ariita Sepaga. Nimelt olid temani jõudnud jutud, et olen plaaninud minna gümnaasiumi lõpetama Tartusse ja see mõte ei tundunud õpetajale meeldivat. Niisiis saigi mind väljaspool tundi ette võetud. Mitte, et ma oleksin tunnis ulakusi teinud ja see teda oleks häirinud, vaid ta tundis hoopis muret selle üle, et kes siis klassis suud hakkab lahti tegema ning kasvõi neid valesid vastuseid ette ütlema. Eriti kui kõik klassis on vait ja ei julge piiksugi teha, kartes kodutöö eest "traditsioonilist" ühte saada. See oli kindlasti üks seik, mis aitas mul otsustada ikkagi KGs lõpetamise kasuks.

Mida elus (veel) teha tahaks kui raha või aeg ei oleks takistuseks?

Minu arust ei ole aeg kunagi takistuseks millegi tegemisel, pigem on küsimus tahtejõus - millal seda on nii palju, et sa oma ettevõtmisi teoks teed? Rahaga on kindlasti teised lood, aga mulle meeldib tohutult reisida ja seda ülikooliajal väga teha ei saanud. Eks piloodi ametki meeldib seepärast, et see peaks pakkuma elu jooksul piisavalt võimalusi maailma näha. Minu kahjuks või rõõmuks pole ma olnud kunagi meeletu pressija stiilis, et nüüd lähen ja sõidan näiteks Aafrikasse. Pigem olen selline, kes teab, et kõik asjad tulevad omal ajal ning kui kõik klapib, saab kõik sihid saavutatud, seni tuleb lihtsalt nende nimel tööd teha. Ei ole vaja igapäevaselt stressata. Vähem stressi, rõõmsam elu. Ja võin julgelt öelda, et praegu olen oma eluga väga rahul, eriti viimase pooleteist aastaga.

Üks soov seoses oma vana kooli, Kuressaare Gümnaasiumiga...

Soovin, et Kuressaare Gümnaasium jätkaks oma kiiret arengut, nagu seda nii noore kooli puhul tehtud on ning kunagi saaks sellest Eesti mõistes üks eliitkoolidest.

Kaimar Lomp, 28. lend
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii