Õpilasürituse stsenaarium: Suur Teatriõhtu (17. november 2011. a.)Algusesse
Ürituse lisas: Marit Tarkin, eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Üritus sisestatud: 21. veebruar 2012. a. kell 11.47
Üritus muudetud: 6. märts 2012. a. kell 08.17
Ürituse sihtrühm:
Õpilasele
Eesmärk (lähtuvalt õppekavast):
-
Üldpädevuste kujundamine (lähtuvalt õppekavast):
-
Läbivate teemade rakendamine (lähtuvalt õppekavast):
-
Toimumise aeg:
Suurel Teatriõhtul astuvad publiku ette järgmised näitetrupid:

1. "Piltlikult öeldes ehk kirjanduslik neljapäev Juhan Smuuliga" 10-3
2. „Mere ja mõistuse vahel“, 12.b
3. „Mäng“, 11.c
4. „Kaunis neid - ilusaim leid“, 10-2
5. "Oh seda õudset päeva", 10-1
VAHEAEG 15 minutit
6. „Võiks kõigest laulda laule...“, 11.a
7. „Tuljak“, 12. c
8. "... ja pühapäev hinges sind uskuda laseb, et õnne vaid kauguses
kukuvad käod", 11. b
9. "Ära talla mu heina, saatananahk!", 12. a
Toimumise koht:
-
Sihtgrupp:
-
Kirjeldus:
17. novembril 2011 algusega 18 toimub Kuressaare Gümnaasiumi aulas Suur Teatriõhtu, mis sel aastal on pühendatud Debora Vaarandi ja Juhan Smuuli loomingule, mõlemad autorid on 2011/2010 aasta juubilarid. Teatriõhtu pealkiri on inspireeritud Juhan Smuuli jutustusest "Vasikate ristimine ehk kuidas seda lavastada", milles Smuuli tegelaskuju Ernst koos eesti legendaarse lavastaja Voldemar Pansoga just lavastamise küsimuse üle aru peab.

AUTORITEST

DEBORA VAARANDI on arvatud Eesti seitsme olulisema naisluuletaja sekka. Ta on olnud abielus kodumaise kirjanduselu kuulsustega (Aadu Hint, Juhan Smuul), töötanud eelmise sajandi süngeimatel aastatel Sirbi ja Vasara vastutava toimetajana ning aidanud kirjandusse astuda “kassetipõlvkondlastel” Paul-Eerik Rummol, Arvi Siial, Mats Traadil ja Enn Vetemaal. Tänavu 1. oktoobril on Debora Vaarandi 95. sünniaastapäev.

Juuli alguses kirjastuselt Tänapäev ilmunud mälestusteraamatu “Aastad ja päevad. Nooruselugu” esimeses lõigus tõdeb autor, et läbielatud aastad sulavad tagasi vaadates ebamääraseks tombuks. “Elavana püsivad üksnes päevad,” kirjutab Vaarandi. “Ainult päevades on valgust ja värve, saatusesündmusi, hetki, kus ilmuvad kadunud näod, tuksatab valunärv või õnneviirastus.” Autobiograafia on kujundirikas nagu Vaarandi enda luulegi, ent jutulõng katkeb peategelase 30. eluaasta juures. “Aeg on otsa saamas,” nendib poetess raamatu lõpus lakooniliselt. “Ei jõua.”

Loe pikemalt aadressilt

http://www.epl.ee/news/kultuur/debora-vaarandi-malestusvaarsed-aastad.d?id=51046349
JUHAN SMUUL“Smuulist on mulle jäänud mulje, et ta oli selline pull, lõbus ja sõbralik vend. Keset nägu oli Juhanil hiigelsuur nina, kukal ulatus kaugele taha – niimoodi voolujooneliselt nagu sööstlaskuja kiiver. Kui ta rääkima hakkas, ei liikunud tema lõualuu mitte ainuüksi üles-alla, vaid ka vasakule-paremale,” mäletab Juhan Smuuli Lembit Remmelgas, kelle isa, kirjandusteadlane ja tõlkija Lembit Remmelgas oli üks Juhan Smuuli parimaid sõpru.

Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhu saarel Koguva Toomal oma isa üheteistkümnenda lapsena. Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Ta suri 13. aprillil 1971 Tallinnas. 2012. aasta veebruaris on Juhan Smuuli 90. sünniaastapäev.
Loe pikemalt
http://www.muhumuuseum.ee/juhan_smuul.html
Vastutaja:
-
Korraldustoimkond:
-

Logi sisse, et näha ülejäänud infot.

(0,01s)