Ajalugu: 5a

Autor:

Kaisa Sau

ajalooõpetaja

Kontakt: kaisa.sau@oesel.edu.ee

Loodud: 3. jaanuar 2017. a. kell 17.42
Muudetud: 3. jaanuar 2017. a. kell 17.42

Õppeaasta: 2016/2017

Õppekava: Põhikooli õppekava, III veerand

Kestvus: 1 tund nädalas

Miks me seda ainet õpime?

Ajalooõpetus aitab mõista meie ümber toimuvat ja luua tulevikuvisioone, näidates, et minevik, olevik ja tulevik on omavahel väga tihedalt seotud. Ajalooõpetus õpetab elu nägema erinevatest vaatepunktidest, analüüsima, sünteerima, seletama, hindama ja kirjeldama. Ajalooõpetus arendab empaatiavõimet ning rõhutab tolerantsuse olulisust. Ajalugu õpetab kriitilist ja iseseisvat mõtlemist ning eristama fakte tõlgendusest. Ajalugu õpime, et väärtustada minevikku ja traditsioone.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)

I nädal
Keskaja usuelu. Lk 54-57
II nädal
Sõjad Liivimaa pärast. Lk 58-61
III nädal
Rootsi aeg. Lk 62-65
IV nädal
Talupoja eluolu. Lk 66-69
V nädal
Talupoja aeg. Lk 70-73
VI nädal
Kordamine kontrolltööks
VII nädal
Kontrolltöö
VIII nädal
Lähme mõisnikule külla. Lk 74-77
IX nädal
Valgustusajastu. Lk 78-81
X nädal
Kordamine

Milliseid oskusi õpilased saavad?

Veerandi lõpuks õpilased:
- oskavad seletada teemakohaseid mõisteid
- tunnevad ja oskavad ajajoonele paigutada olulisi daatumeid
- teavad, mida tõi endaga kaasa ristiusk
- teavad, miks toimusid sõjad Liivimaa pärast ja kuidas need lõppesid
- teavad, mis riigid püüdsid Eesti territooriumi vallutada
- kirjeldavad eluolu Rootsi ajal
- analüüsivad kas Rootsi aeg oli hea aeg
- kirjeldavad Rootsi aja haridus-ja kultuurielu
- nimetavad erinevaid kohustusi, mida talupojad pidid kandma
- kirjeldavad ja hindavad talupoja eluolu Rootsi ajal
- teavad, millised pühad olid eestlaste jaoks kõige tähtsamad ja kuidas neid tähistati
- võrdlevad talupoegade ja mõisnike elutingimusi
- teavad miks ja millal vabastati talupojad pärisorjusest ning mida see kaasa tõi
- analüüsivad miks oli pärisorjusest vabastamine oluline

Hindamine

Hindamisel kasutatakse kokkuvõtvat hindamist. Teise kokkuvõtva hinde saavad õpilased ajaloos teise poolaasta lõpuks. See kujuneb kahest kontrolltööst, töövihiku hindest ja tunnitöödest (iseseisvad tööd, tunnikontrollid, suulised vastamised). Kolmandal veerandil hinnatakse ühte kontrolltööd, tunnitöid, suulisi vastamisi ja koduseid töid.
Tegemata või hindele "2" või "1" hinnatud tööd on võimalik järele vastata 10 päeva jooksul pärast hinde teada saamist. Esitamata töö märgitakse nulliga, mis asendub hindega pärast töö esitamist või hindega „1” kui 10 päeva jooksul ei ole tööd esitatud. Järgi saab vastata ainult hinnet "2" ja "1". Ühte tööd on võimalik järele vastata üks kord. Tunnikontrollide ja suuliste vastamise toimumise korra üle otsustab õpetaja. Tunnikontrolli võib kirjutada ka osa õpilasi klassist, mitte terve klass korraga. Õpilane peab olema valmis vastama iga tund. Tunnikontrolle ja suulisi vastamisi järgi vastata ei saa. Kui õpilane ei ole mingil põhjusel saanud antud tunniks õppida, siis ta annab sellest õpetajale teada enne tunni algust, hilisemaid vabandusi arvesse ei võeta.
Kirjalikke tööde hindamine toimub vastavalt skaalale:
90-100% hinne „5”
75-89% hinne „4”
50-74% hinne „3”
20-49% hinne „2”
0-19% hinne „1”
Konsultatsioon toimub neljapäeviti kell 15.00 ruumis 409.