Autor:
Liivi Erlenbach
õpetaja
Kontakt: Liivi.Erlenbach@nooruse.edu.ee
|
Autor: Liivi Erlenbach õpetaja Kontakt: Liivi.Erlenbach@nooruse.edu.ee |
Loodud: 13. märts 2015. a. kell 13.50
Muudetud: 13. märts 2015. a. kell 13.53
Õppeaasta: 2014/2015
Õppekava: Põhikooli õppekava, IV veerand
Kestvus: 1 tund nädalas
5. klassi ajalooõpetuses on kasutatakse õpilase aktiivse tegutsemise keskset, mängulist ning arutelu- ja lugudepõhist käsitlust, millega ei taotleta tervikliku ajaloopildi loomist, vaid äratatakse huvi ajaloo vastu. Õppesisu tugineb õpilast vahetult ümbritsevatele allikatele, koduloolisele ainestikule ning Eesti või maailma ajaloole. Kasutatakse erinevaid ajalooallikaid ning minevikust jutustavaid pilte ja lugusid, toetudes varasematele teadmistele.
Õppes tutvuvad õpilased ajaloo põhimõistetega ning omandavad mitmesuguseid oskusi: küsimuste esitamine ja neile vastamine, informatsiooni hankimine, suuline ja kirjalik eneseväljendus, koostööoskus ja kujutlusvõime, funktsionaalne kirjaoskus. Õpitakse kasutama aja mõistega seonduvaid sõnu ja fraase; tutvutakse erinevate ajalooallikatega; kasutatakse ajalooalast sõnavara. Arutletakse mineviku erinevate esituste ja tõlgenduste üle, millega õpilane kokku puutub. Õpitakse kasutama ajatelge ja ajalookaarti ning täitma kontuurkaarti; jutustama ümber teksti ja sellest olulisemat esile tooma, koostama kava ning lühijuttu
23. - 27.03
Vene Tsaaririigi lõpp õ.lk. 52 - 55
30.03 - 02.04 Kordamine õ.lk. 24 -52
06. - 10.04 Kontrolltöö õ.lk. 24 - 52
13. - 17.04 Naise rolli muutumine õ.lk. 60 - 63
20. - 24.04 Teaduse areng õ.lk. 64 - 67
27. - 30.04 II maailmasõda õ.lk. 68 - 71
04. - 08.05 Kommunism Nõukogude Liidus õ.lk. 72 - 75
11. - 15.05 Heaoluühiskond õ.lk. 80 - 83
18. - 22.05 Maailm tänapäeval õ.lk. 92 - 95
25. - 29.05 II osa kokkuvõte õ.lk. 96 - 98
5. klassi lõpuks õpilane:
1) kasutab kontekstis aja mõistega seonduvaid sõnu, lühendeid ja fraase sajand, aastatuhat, eKr, pKr, araabia number, Rooma number, ajaloo periodiseerimine;
2) teab, et mineviku kohta saab teavet ajalooallikatest, töötab lihtsamate allikatega, kasutab kontekstis ajalooallikatega seonduvaid mõisteid: kirjalik allikas, suuline allikas, esemeline allikas;
3) kirjeldab mõnda minevikusündmust, mineviku inimeste eluolu;
4) leiab õpitu põhjal lihtsamaid seoseid;
5) väljendab oma teadmisi nii suuliselt kui ka kirjalikult, koostab kava ja lühijuttu;
6) kasutab ajalookaarti.
·Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele.
Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Kasutatakse nii kujundavat hindamist kui kokkuvõtvat hindamist, mida kombineeritakse suulise või kirjaliku tagasi-/edasisidega; hinnangutega. Hindamine toimub õppeprotsessi käigus ja kokkuvõtvate kontrolltöödena. Ajaloo hinne pannakse poolaasta hindena.
Õpilane saab hinded
1. ajaloosündmusest jutustamine
2. tunnikontrollid
3. kontrolltööd (poolaastas 2)
4.valikuliselt kodused kirjalikud tööd vihikus