Autor:
Marika Varjas
saksa keele õpetaja
Kontakt: Marika.Varjas@nooruse.edu.ee
|
Autor: Marika Varjas saksa keele õpetaja Kontakt: Marika.Varjas@nooruse.edu.ee |
Loodud: 26. oktoober 2014. a. kell 21.16
Muudetud: 26. oktoober 2014. a. kell 22.12
Õppeaasta: 2014/2015
Õppekava: Põhikooli õppekava, II veerand
Kestvus: 3 tundi nädalas
Saksa keelt räägib Euroopas üle 100 miljoni inimese - seega on ta suurima rääkijate arvuga emakeel ja selle keele õppimine võimaldab õpilasel laiendada oma suhtlemisvõimalusi ja kultuurilist silmaringi, tagab juurdepääsu informatsiooniallikaile ning loob eeldused vahetuks suhtlemiseks, toetab edasisi õpinguid ja tegevust ühiskonnas. Saksa keele populaarsus kasvab, kuna kasvanud on Saksamaa osatähtsus Euroopa majandusriikide seas.
Põhikooli B-võõrkele õpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saavutab keeleoskuse taseme,mis võimaldab tal toime tulla igapäevastes suhtlussituatsioonides;
2) huvitub võõrkeelte õppimisest ning nende kaudu silmaringi laiendamisest;
3) omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride eripära;
4) tunneb erinevaid võõrkeelte õppimise strateegiaid ning oskab neid iseseisvalt kasutada;
5) huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;
6) oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteosed, sõnaraamatud, internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes
7) õpib end väljenduma loominguliselt, aga ka kriitiliselt
8) keeleõpe aitab kujuneda elukestvaks õppijaks
27.10 – Berufe. Vom Hobby zum Beruf. Konunktiv II
28.10 – Berufe. Vom Hobby zum Beruf. Konunktiv II
29.10 – Berufe. Vom Hobby zum Beruf. Konunktiv II
3.11. – Berufe. Vom Hobby zum Beruf. Konunktiv II /
4.11.- Beruf.Was willst du werden. Würde-Form.
5.11.- Berufe. Was willst du werden. Würde-Form
10.11. – Berufe. Was willst du werden./ Traum und Wirklichkeit.
11.11. - Berufe.Traum und Wirklichkeit.
12.11. - Berufe. Traum und Wirklichkeit.
17.11. – Berufe. Traum und Wirklichkeit.
18.11. – Berufe. Brief/ Traditionen. Deutschland feiert.
19.11. – Traditionen. Deutschland feiert.
24.11. - Traditionen. Deutschland feiert.
25.11. – Traditionen. Deutschland feiert.
26.11. – Traditionen. Deutschland feiert.
1.12. – Traditionen. Deutschland feiert.
2.12. – Traditionen. Ostern.
3.12. - Traditionen. Ostern.
8.12. - Traditionen. Ostern.
9.12. - Traditionen. Ostern.
10.12. - Traditionen. Landeskunde mit Messer und Gabel.
15.12. - Traditionen. Landeskunde mit Messer und Gabel.
16.12. – Traditionen. Landeskunde mit Messer und Gabel.
17.12. – Traditionen. Weihnachtliches.
Õpilane:
1) tunneb saksa keelele omaseid hääldusreegleid ja oskab neid kasutada;
2) oskab kasutada õpitud väljendeid ja väljendada oma mõtteid eelnevalt läbitud teemadel:
elukutsed, ametid, hobid, töötamine, kelleks saada, soovid ja unistused, traditsioonidest Eestis ja saksakeelsetes maades; õpilane kasutab õpitud keelestruktuure, oskab kasutada tegusõna vajalikus vormis,oskab kasutada ka tingiva kõneviisi vorme, sidesõnu ja oskab kasutada kõrvallauset, isikulist asesõna ja seda käänata, kasutab omastavat ja enesekohast asesõna, oskab kasutada õpitud tegusõnade rektsiooni, tunneb ja kasutab eessõnu, oskab käänata nimisõna kõikides käänetes, moodustada tuttavatest sõnadest uusi, kasutada võrdlusastmeid, oskab kirjutada e-kirju ja vastata neile,
3) on võimeline läbitud õppematerjaliga monoloogidest ja dialoogidest ära tundma tuttavaid keelendeid ja lausestruktuure ja neid ise kasutama,
4) suudab mõista tuttaval keelematerjalil põhinevat õpetaja ja kaasõpilaste kõnet;
5) oskab kirjutada õpitud sõnu ja väljendeid ning koostada neist minidialooge;
6) oskab lugeda lihtsat dialoogi ja saab loetust aru;
7) omandab IV veerandil õpitud keeleteadmised ja oskab neid kasutada lausetes,
8) oskab õpetaja juhendamisel rakendada varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid;
9) oskab töötada õpetaja juhendamisel eesmärgistatult nii iseseisvalt, kui ka koos kaaslastega.
Hindamine
Hindamine ainetunnis toimub nii viie palli süsteemis kui ka sõnaliste hinnangutena.
II veerandi kokkuvõtva hinde saamiseks
1) arvestab õpetaja õpilase kaasatöötamist tunnis ja väikesemahulisi tunnitöid, mida on hinnatud lähtuvalt kujundava hindamise põhimõtetest ning mille alusel saab õpilane ühe kokkuvõtva hinde veerandi lõpus.
2) on õpilane sooritanud iga ülalnimetatud teema sõnavara ja grammatika kohta (teemade loend vt. Mida me tundide jooksul teeme?) testi, mis sisaldavad 3 eelneva tunni materjali ja mille hinne kujuneb punktiarvestuse alusel vastavalt sellele, mitu % saavutab õpilane maksimaalsest võimalikust punktide arvust:
hinne 5 - 90 - 100%
hinne 4 – 75 - 89 %
hinne 3 – 50 - 74%
hinne 2 – 20 - 49-%
hinne 1 - 0 - 19%
Õpilane valmistab ette IGAKS tunniks, kordab ja õpib sõnavara, lahendab kodused ülesanded ja hoiab korras vihiku, töövihiku ja õpiku. Kui kodutööd on olulise põhjuseta tegemata, sooritab ta need peale tunde õpetaja poolt määratud ajal ja kohas, samuti töötab ta individuaalselt peale tunde, kui rikub tunnirahu ja ei täida tunnis antud ülesandeid.
Täiendavat abi saab õpilane konsultatsioonis, ka siis, kui on vajalik eelnevalt omandatud õppematerjali kordamine. Iga sooritatud töö kohta teeb õpilane vigade paranduse ja esitab selle õpetajale.
Puudumiste korral tuleb materjal omandada ja ära teha puudumise ajal sooritamata jäänud test.
Kui töö on esitamata või kontrolltöö sooritamata, kajastub see e-koolis nullina, mis asendatakse hindega pärast töö sooritamist. Kui töö jääb sooritamata, siis veerandi lõpus asendatakse "0" hindega "1". Ebaõnnestunud tööd tuleb parandada 10 päeva jooksul töö kättesaamise päevast. Järeltöö sooritamiseks on üks võimalus.
Õppematerjal: M. Kangro R. Taimsoo – Deutsch. Kein Problem 4 Lehrbuch
M. Kangro R. Taimsoo – Deutsch. Kein Problem 4. Arbeitsbuch.
Õpetaja lisamaterjalid.
Õpilasel on igas tunnis kaasas kattepaberiga kaetud õpik, töövihik, harjutustevihik ja vastavalt õpetaja korraldusele nn. raudvara vihik.
Konsultatsioonid vastavalt eelnevale kokkuleppele T kell 14.45-15.30 ruumis 404