Autor:
Marit Tarkin
eesti keele ja kirjanduse õpetaja
|
Autor: Marit Tarkin eesti keele ja kirjanduse õpetaja |
Loodud: 11. jaanuar 2021. a. kell 21.28
Muudetud: 11. jaanuar 2021. a. kell 21.28
Õppeaasta: 2020/2021
Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, IV kursus
Kestvus: 35 tundi
Kirjanduse ja kultuurilugu on aluseks loetu ja ümbritseva mõistmisele. 11. klassi kirjanduskursuses käsitletakse erinevaid 20. ja 21. sajandi autoreid ja erinevaid teose tõlgendamisvõimalusi. Kursus keskendub tekstimõistmisele ja erinevate tõlgendamisvõimaluste leidmisele.
KIRJANDUS
Tunnid toimuvad teisipäeviti, neljapäeviti (paaristund) ja reedeti(paaristund)
I nädal
Eelmise perioodi põhjal lugemise vatsamine
Sissejuhatus perioodi, kokkulepped teoste vastamiseks. Hesse "Kuidas lugeda kirjandusteost"
Maailmakirjandus 20. sajandil, Euroopa kirjandus 20. sajandil. Remarque`i elu ja looming
Remarque vastamine
Remarque`i vastamine grupitöös
grupitöö ettekanded
grupitöö ettekanded
Hemingway` vastamine
Hemingway`põhjal arutelu
Põnevaid autoreid ja teemasid 20. sajandi Euroopa kirjandusest
Ettekanded
Ettekanded
Ettekanded
Ettekanded
Ettekanded
Kokkuvõtvad küsimused
kokkuvõttev kirjalik arutelu kuuldud arutelude põhjal
PÕnevaid teemakäsitlusi 20.sajandi kirjandusest
PÕnevaid teemakäsitlusi 20.sajandi kirjandusest
Vabateose vastamine
Vabateose vastamine
Vabateose arutelud
Vabateose arutelud
Õpimapi kordapanek, tagasiside, uue perioodi lugemine
Kokkuvõtted perioodist
Analüüsioskus, arutlemisoskus ja arutluse juhtimise oskus.
Selles perioodis saab õpilane 3 teose lugemise ja analüüsi hinnet, ettekande hinde ja suulise arutelu hinde . Hindamine. Õpilased saavad perioodi jooksul 3 teose vastamise hinnet, ettekande hinde ja kirjandi hinde. Veerandi hinne kujuneb punktiarvestuse kaudu:
Hinne 5
90-100 punkti
Hinne 4
70-89 punkti
Hinne 3
50-69 punkti
Punktide kogumine: 5 lisapunkti - iga kokkulepitud töö õigeaegne vastamine. 5 lisapunkti - õpilasel ei ole ühtegi põhjuseta puudumist.
Teose vastamine ja suuline arutelu: Hinne 5- 15 punkti, hinne 4 - 10 punkti, hinne 3 - 5 punkti.
Ettekanne : Hinne 5 - 10 punkti, hinne 4 - 8 punkti, hinne 3 - 5 punkti Alati on võimalik õpetajaga kokkuleppel teost vastata kokku lepitud tähtajast varem.
Hinde kriteeriumid loomingulise töö( essee, kirjand, arutlev teose analüüs) hindamisel:
1) vastavus teemale, teema avatus;
2) sisukus;
3) põhjendamis- ja järeldamisoskus;
4) oskus kasutada oma teadmisi ja valida teemakohaseid näiteid;
5) ülesehitus;
6) teksti sidusus, lausestus;
7) sõnavara ja stiil;
8) õigekeelsus ja interpunktsioon;
9) isikupära;
10)töö välimus.
100–90 palli – hinne 5
¤ töö vastab teemale ja teema on avatud;
¤ töös ilmneb kirjutaja analüüsioskus ja üldistusvõime, eruditsioon ning lugemus;
¤ esitatud faktid on tõesed, väited põhjendatud, järeldused tulenevad analüüsist;
¤ töö ülesehitus vastab üldnõuetele;
¤ tekst on sidus, lausestus selge, loogiline ja vaheldusrikas;
¤ sõnavara on rikas ning arvestab kirjandi stiili;
¤ töös ei ole üle 4 keelevea.
80–60 palli- hinne 4
¤ töö vastab teemale ja teema on piisavalt avatud;
¤ kirjutaja suudab üldistada ja analüüsida;
¤ esitatud faktid on tõesed, väited põhjendatud, järeldused tulenevad analüüsist;
¤ töö ülesehitus vastab üldnõuetele;
¤ tekst on sidus, lausestus selge ja loogiline;
¤ sõnavara arvestab kirjandi stiili, kuid esineb kergemaid stiilivigu;
¤ töös ei ole üle 8 keelevea.
50–20 palli - hinne 3
¤ töö vastab teemale, kuid teemaarendus on pealiskaudne;
¤ analüüs on pinnaline, üldistusi on vähe või need on esitatud faktidega vähe seotud;
¤ väiteid ei põhjendata või põhjendatakse sobimatute näidetega;
¤ töö ülesehituses esineb vastuolusid;
¤ teksti sidusus pole järjekindel, esineb mõtete ebaselgust ja lausestusraskusi;
¤ sõnavara on ühekülgne, stiil kohati sobimatu;
¤ töös ei ole üle 15 keelevea.
15–10 palli – hinne 2
¤ töö ei vasta teemale või teema on avatud lihtsustatult;
¤ töö ei ole arutlev;
¤ õpilane ei suuda oma väiteid põhjendada ega järeldusi teha;
¤ töö ülesehitus ei vasta nõuetele, puudub tekstiline tervik: sissejuhatus ja/või
lõppsõna on ebaproportsionaalselt pikad või puuduvad; teemaarendus on lünklik;
¤ tekst pole sidus, lausestus on ühekülgne ja primitiivne, mõtted on väljendatud
ebaselgelt, esineb lauseehituse, sõnajärje-, rektsiooni-, kõrvallause paigutuse vigu;
¤ sõnavara on piiratud või stiililt sobimatu (põhjendamatu kantseliit, släng);
¤ töös on 16 või enam keeleviga.
Kirjandit hinnates arvestatakse eelkõige teemaarenduse loogilisust, analüüsi- ja
sõnastusoskust, seejärel õigekeelsust ja interpunktsiooni. Silmapaistva sisuga tööle võib
panna kõrgema hindepalli, kui õigekeelsusvigade arv seda võimaldab.
Kirjandi hinnet ei mõjuta autori tõekspidamised, kui need ei lähe vastuollu humanismi ja
demokraatia põhiprintsiipidega, ning maitseerinevused.
Vigade arvestamine
Kõik õigekirjavead loetakse täisvigadeks, kuid nende kaal on erinev (nt kergemad
stiilivead, selged hooletusvead on kergema kaaluga).
Üheks veaks arvestatakse samas sõnas või morfoloogilises vormis korduvad vead (nt
tegematta ja lugematta; läind ja teind; kirjutus laud ja tarvitamis juhend), lause
lõpumärgi korduv ärajätmine, ütte või järellisandi koma(de) korduv ärajätmine jms; sama
lausetarindi puhul (üte, lisand, kiil, otsekõne jms) korduvalt ära jäetud või ülearune
märgipaar.