Tekstiõpetus: 5_grupp

Autor:

Maarja Vahter

HEV koordinaator

Loodud: 13. september 2020. a. kell 12.49
Muudetud: 13. september 2020. a. kell 12.52

Õppeaasta: 2020/2021

Õppekava: Põhikooli õppekava, aasta

Kestvus: 1 tund nädalas

Miks me seda ainet õpime?

Miks me seda ainet õpime?

Tekstiõpetus toetab emakeele õpetamise eesmärke:

Taotletakse, et õpilane:
väärtustab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit, suhtub lugupidamisega teiste rahvaste keeltesse ja kultuuridesse;
tajub keeleoskust õpioskuste alusena ja oma identiteedi olulise osana, kujuneb teadlikuks keelekasutajaks;
omandab põhiteadmised keelest ja õigekirjaoskuse, tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus ja avalikus elus ning edasiõppimisel;
arendab keeleoskust kui eneseväljendus- ja suhtlusvahendit, arvestades kultuuris väljakujunenud keelekasutustavasid;
õpib asjakohaselt kasutama eri suhtluskanaleid; arendab oskust leida, kriitiliselt hinnata ning sihipäraselt kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet;
õpib tundma eri tekstiliike, nende seoseid ja kasutamisvõimalusi, arendab oma tekstitööoskusi nii tekstide vastuvõtja kui ka loojana;
arendab kriitilist mõtlemist ning analüüsi-, järeldus- ja põhjendusoskust;
harjub oma kirjakeeleoskuse täiendamiseks kasutama sõna- ja käsiraamatuid ning veebiallikaid.

Lisaks lõimingule eesti keele õpetusega on tekstiõpetus lõimitud ka kirjandusõpetusega.
Õpilase teadmisi ja oskusi kujundatakse neljas õppevaldkonnas:

1) suuline ja kirjalik suhtlus (keelekasutus erinevates suhtlusolukordades, suulises kõnes ja kirjalikus tekstis; kaasõpilase/õpetaja eesmärgistatud kuulamine, kuuldu põhjal tegutsemine ning kuuldule hinnangu andmine; suuline arvamusavaldus etteantud teema piires, vastulausele reageerimine, seisukohast loobumine, väite põhjendamine).
Kujundatakse oskust silmast silma, telefoni, kirja ja meili teel ning interneti keskkonnas kahe- või mitmepoolselt toimida, tekste kokku võtta ja vahendada ning saavutada häid tulemusi rühma- ja paaristöös.

ÕPITULEMUSED :
valib juhendamise toel suhtluskanali
leiab koos partneri või rühmaga vastuseid lihtsamatele probleemülesannetele, kasutades sobivalt kas suulist või kirjalikku keelevormi
esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi ning annab hinnanguid
võtab loetut ja kuuldut lühidalt kokku nii suulises kui ka kirjalikus vormis.

2) teksti vastuvõtt (eesmärgistatud lugemine; tööjuhendi lugemine; kava, mõttekaart, joonis jm visualiseerivad vahendid); tarbe- ja õppetekstide mõtestatud lugemine (reegel, juhend, tabel, skeem, kaart); kokkuvõtte tegemine materjalist (nt õppetekst, arutlus); kuuldu konspekteerimine; trükistes(raamat, ajaleht, ajakiri) orienteerumine ja vajaliku teabe leidmine; visuaalselt esitatud info (foto, joonis, graafik) põhjal lihtsamate järelduste tegemine ja seoste leidmine.
Kujundadakse teadlikku suhet pikemate suuliste ja kirjalike tekstidega; oskust tekste valida ning leida, eesmärgipäraselt lugeda ning kuulata, teadvustades kuulamise ja lugemise strateegiaid; võimet teksti järjest sügavamini mõista ning tekstile reageerida.

ÕPITULEMUSED:
tunneb õpitud tekstiliike (tarbe-, teabe- ja meediatekste) ning nende kasutamise võimalusi
loeb ja mõistab eakohaseid õpi- ja elutarbelisi ning huvivaldkondade tekste
võrdleb tekste omavahel, esitab küsimusi ja arvamusi ning teeb lühikokkuvõtteid.

3) tekstiloome (ümberjutustamine, hinnangu andmine, lühiettekande esitamine, kirjeldamine, jutustamine, arutlemine)
Kujundatakse mitmekülgset ja eesmärgistatud eneseväljenduse oskust, mille puhul inimene tajub olukorda ja adressaati ning suudab oma mõtteid vajaliku täpsusega ja tekstiliigile omases vormis väljendada ning edastada.

ÕPITULEMUSED:
õpilane leiab juhendamise toel tekstiloomeks vajalikku kirjalikku või suusõnalist teavet raamatukogust ning internetist
tunneb kirjutamise põhietappe
jutustab, kirjeldab ning arutleb suuliselt ja kirjalikult
vormistab kirjalikud tekstid korrektselt
esineb suuliselt (tervitab, võtab sõna, koostab ning peab lühikese ettekande)
kirjutab eesmärgipäraselt loovtöid ja kirju (ka e-kirju ja sõnumeid)
avaldab viisakalt ning olukohaselt oma arvamust ja seisukohta sündmuse, nähtuse või teksti kohta nii suulises kui ka kirjalikus vormis.

4) õigekeelsus ja keelehoole

Ilukirjanduslike ja teabetekstide kaudu lõimub tekstiõpetus ka teiste 5. klassi õppeainetega.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)

-

Milliseid oskusi õpilased saavad?

vt ÕPITULEMUSED (miks me seda ainet õpime? teema all)

Hindamine

Tekstiõpetuses kasutatakse kujundava hindamise põhimõtteid.
Tekstiõpetus hinnatakse hindega arvestatud (AR).

Hindamisel kasutatakse kujundavat (õppijat toetavat) ja mitteeristuvat hindamist (arvestatud AR / mittearvestatud MA)
Kokkuvõttev hinnang AR / MA (arvestatud, mittearvestatud), kujuneb tunnistusele poolaasta lõpus ja õppeaasta lõpus (poolaasta kokkuvõtvate hinnete põhjal)