Autor:
Lelet Aavik-Part
klassiõpetaja
|
Autor: Lelet Aavik-Part klassiõpetaja |
Loodud: 30. juuli 2019. a. kell 13.38
Muudetud: 5. jaanuar 2020. a. kell 12.41
Õppeaasta: 2019/2020
Õppekava: Põhikooli õppekava, I trimester
Kestvus: 1 tund nädalas
Terminiga «avastusõpe» kõige laiemas tähenduses tähistatakse kõiki lapsi kaasavat ning nende igakülgset arengut toetavat õppemeetodit, mis põhineb laste käelisel tegevusel ning aktiivsel osalusel õpiprotsessis. Avastusõppe edukuse tagab selle meetodi rakendamine lasteaias ning põhikoolis, seega varases arenguperioodis, kus kujundatakse õpilaste aktiivne hoiak õpitava suhtes, kasutades selleks laste loomulikku uudishimu ümbritseva maailma saladuste avastamisel. Taolise õppe kaudu omandavad lapsed järk-järgult teadusliku mõtteviisi, mis põhineb nähtuste vaatlemisel, hüpoteeside püstitamisel, katsete tegemisel, saadud tulemuste mõtestamisel, selgitamisel ja analüüsil ning järelduste tegemisel. Eesmärk on arusaamisega õppimine, kriitilise mõtlemisoskuse ning sotsiaalsete pädevuste arendamine, samuti õpilaste loovuse toetamine. (Allikas: http://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/1418)
Avastusõpe on kui kõikides õppeainetes kasutatav, õpilaste iseseisvat mõtlemist, probleemilahendusoskust, analüüsivõimet, loovust ja sotsiaalseid oskusi arendavat lähenemisviis. Väga tihedalt on avastusõppe tunni tegevused seotud loodusõpetuse tundidega.
4. klassi valikainena on avastusõppe eesmärk:
- Suunata õpilast uurima-mõtlema-seostama-avastama:
- huvitava ja aktiivse tegevuse võimaldamisega;
- talle pidevalt uute teadmiste huviorbiiti seadmisega;
- teadmiste omandamine aktiivsete võtete kättesaadavaks tegemisega;
- tingimuste loomisega, mis innustaksid last uusi teadmisi ja oskusi praktiliselt kasutama;
- eneseväljenduse jõukohaste võtete õpetamise ja harjutamisega.
Avastusõppes kasutatakse lapsi arendavaid interaktiivseid (aktiiv)õppemeetodeid.
Valikaine avastusõpe lõimub kõigi 4. klassi õppeainetega (nt eesti keeles info otsimine, kirjutamine; loodusõpetuses – info otsimine, selle kasutamine, uurimine).
1. nädal
Tahvelarvutite kasutamine. Taevakaardi äpiga tutvumine, Maa otsimine Linnutee galaktikast. Grupitöö. Mõisted: astronoomia, teleskoop, observatoorium, kosmoselaev jne
Sissejuhatav video: https://www.youtube.com/watch?v=MXOrZowmiUs
https://www.taskutark.ee/m/tahistaevas/
2. nädal
KOSMOS
https://www.youtube.com/watch?v=xhcwrF7hmjE
https://www.youtube.com/watch?v=SGP6Y0Pnhe4
3. nädal
LOODUSKATASTROOFID
https://www.youtube.com/watch?v=XGV6b8R1OmA
https://www.youtube.com/watch?v=UtXgVs7Fa0w
Maavärin
https://www.youtube.com/watch?v=616M9MfLmFg
https://www.youtube.com/watch?v=VSgB1IWr6O4
IV nädal
1) Maa. Meie koduplaneet Maa.Mis hoiab planeete tiirlemas ümber Päikese. Õ lk 28-31, tv 14-15
2) Maa tiirleb ümber Päikese ja pöörleb ümber oma telje. Maakera pöörlemine ja tiirlemine.Miks vahelduvad öö ja päev ja miks vahelduvad aastaajad? Õ lk 32-35, tv 16-17
V nädal
1) Tiirlemine ja pöörlemine. Õpikus saavad lugeda, mis on liigaasta. Andmete kogumine ja nende põhjal järelduste tegemine tv ül 2. Tv lk 18-19 harjutusi, et paremini tiirlemist ja pöörlemist mõista tv 20 - 21
2) Maa kaaslased. Kuu ja satelliidid Kuidas Kuu tiirleb ja pöörleb? Mis on satelliidid? Video!
VI nädal
1) Päikesesüsteemi väikekehad. Mis on asteroidid, komeedid ja meteoriidid
VII nädal
1) Maa kuju. Maa on kerakujuline. Kuidas maa kumerust tõestada?
2) Gloobus, ekvaator, nullmeridiaan, põhja- ja lõunapoolus. Õ lk 50-51, tv 26-27 meisterdame Maa mudeli tv lk 27. Lisaks saavad aimu, mis on koordinaadid.
VIII nädal
1) Koordinaadid
2) Kaart. Kuidas saab gloobusest kaart? Kuidas kaarte tehakse? Leppemärk, leppevärvus, kaardi legend Õ lk 52-55, tv 28-29
IX nädal
1) Kuidas mõõta vahemaid kaardil. Mis on mõõtkava ja kuidas sellest aru saada? Õ lk 56- 59, tv 30-31
2) Kaartide mitmekesisus. Milliseid kaarte on, ja mille põhjal neid eristatakse? Atlas. Õ lk 60-63, tv 32-33
X nädal
1) Kaartide mitmekesisus. Milliseid kaarte on atlases ja milelks neid kasutatakse? Navigatsiooniseadmed. Atlas!
2) Mandrid ja maailmajaod. Millisteks osadeks on jaotatud maismaa?
XI nädal
1) Ookeanid ja mandrid. Millisteks osadeks on jaotatud maailmameri?
XII nädal
1) Eesti geograafiline asend. Mis on geograafiline asend?
2) Millised on Eesti naaberriigid?
XIII nädal
1) Euroopa kaart. Euroopa maailmas. Suurimad riigid Euroopas.
2) Maakera siseehitus. Millistest osadest koosneb Maa? Maakoore liikumine.
XIV nädal
Projekti tutvustus
XV nädal
1) Vulkaanid. Mis paneb vulkaani purskama? Kus vulkaanid asuvad? Kuumaveeallikas, geiser.
2) Kordamine. Lauamäng töövihikus lk 54-55
XVI nädal
Elu mitmekesisus Maal
1. Elu teke ja selle arenemine vees õ lk 8-11, tv lk 4-5
2. Elu arenemine maismaal õ lk 12-15, tv lk 6
XVII nädal
1. Tunnikontroll (töölehe täitmine õpiku abiga).
2. Elu tunnused õ lk 16-17, tv lk 8
XVIII nädal
1. Organismide mitmekesisus
2. Elu erinevates keskkonnatingimustes
XIX nädal
1. Elu vihmametsas jm keskkondades.
Gruppides saarte loomine, erinevate elukeskkondadega tutvumine (vihmamets, kõrb jm)
Esitlus
Õpilane:
1) õpib uurima-mõtlema-seostama-avastama ning järeldusi tegema;
2) oskab looduses märgata muutusi;
3) oskab kasutada arvutit info otsimiseks, õppemängudeks;
4) muutub õppimises iseseisvamaks.
Teemad, millegaga avastusõppe tundides kokku puutume:
- Looduses vaatlemine, võrdlemine, hüpoteeside püstitamine;
- Internetist info otsimine ja selle kasutamine – päikese tõus ja loojang; ettekanne loodusõnnetusest;
- Katsete tegemine – päike tekitab varje; planeetide liikumine; üherakulised elusolendid veetilgas; toiduainete maitsmine.
- Inimene – pulsi mõõtmine; naha tundlikkus; tahtele alluvate lihaste liigutamine;
- Mudelite valmistamine - kirjeldab praktilise töö tulemusena loodud mudeli põhjal Päikese ning planeetide suhtelisi suurusi ja omavahelisi kaugusi; mudeldab Kuu tiirlemist ümber Maa; mudeldab Maa tiirlemist ümber Päikese; mudeldab Maa pöörlemist ning põhjendab gloobuse ja valgusti (taskulambi) abil öö ja päeva vaheldumist Maal.
- Filmid loodusõpetuses õpitud teemadel – vulkaanid, maavärinad, laamad, universum.
Kuna avastusõppe aine on oma olemuselt uuriv, siis on õpilase ülesandeks poolaasta jooksul ühe projekti koostamine ja esitlemine. See on ka aluseks arvestusliku tulemuse saavutamisel poolaasta lõpus.
I poolaasta projektiks on esitlus: LOODUSKATASTROOFID (täpsem kirjeldus edastatakse õpilastele poolaasta jooksul)
Oluline on aktiivne osavõtt tundidest!
Palun võtta igaks tunniks loodusõpetuse õpik kaasa.
Avastusõppe aines toimub arvestuslik hindamine: ARVESTATUD või MITTEARVESTATUD.
Arvestatud (A)
-grupitöödes aktiivselt osalemine
-esitatud kokkulepitud tingimustele vastav maakera mudel
-I poolaasta projekt on koostatud vastavalt hindamisjuhendile
-projekt on klassis esitatud
Mittearvestatud (MA)
-grupitöödes osalemine
-maakera mudelil esineb suuri puudujääke
-I poolaasta projekti koostamisel esineb puudujääke
-projekt ei ole klassile esitatud
Konsultatsioon kolmapäeviti al 14.00 või muul kokkulepitud ajal ruumis 309.