Autor:
Raido Kahm
ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
|
Autor: Raido Kahm ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja |
Loodud: 21. jaanuar 2019. a. kell 07.49
Muudetud: 24. jaanuar 2019. a. kell 13.26
Õppeaasta: 2018/2019
Õppekava: Põhikooli õppekava, II poolaasta
Kestvus: 2 tundi nädalas
Ajalugu aitab mõista minevikku ja seeläbi selgitada ka olevikku, kuna minevik, olevik ja tulevik on omavahel seotud. Nii saavad õpilased paremini aru, kuidas tänapäeva ühiskond on kujunenud ja millist rada pidi siiani jõudnud.
Samuti soodustab ajalugu identiteedi kujunemist. Ajalugu jutustab, kes me oleme, kust tuleme, mida ja miks väärtustame. Õppides erinevate piirkondade ajalugu ja ühtlasi erinevaid ajastuid, saab õpilane aru, kuidas need kõik on omavahel seotud. Nii kujunebki arusaam, millised minevikus aset leidnud arengud mõjutavad meid ka täna ja kuhu Eesti maailma ajaloos paigutub.
Ajaloo õppimine aitab kaasa ka kriitilise mõtlemise arengule. Minevikus toimunut võib tõlgendada mitmel moel ja iga tõlgendus lähtub kellegi seisukohast. Nii lähtutakse Eestis üldiselt eestlaste seisukohast, kuid ajalugu aitab mõista, et sündmusi saab käsitleda ka teise nurga alt ja laiemas kontekstis. Ajaloos käsitletakse tihtipeale üksikuid sündmusi laiemate arengute raames. Nii aitab ajaloo õppimine kaasa seoste tekitamise oskusele. Ühtlasi õpitakse vahet tegema faktil ja hinnangul.
1. Euroopa pärast Viini kongressi/ Konservatism
2. Rahvuslik liikumine
3. 1848. aasta revolutsioonid/ Liberalism
4. Saksa keisririigi sünd
5. Uusaegne riik
6. Maailma jagamine/ Kolooniate valitsemine
7. Kokkuvõte
8. Pärisorjuse ja orjuse kaotamine
9. Tööstuslik pööre
10. Suurtootmine ja kapitalism
11. Tööliste olukord/ Lapstöölised
12. Sotsialism
13. Industriaalse ühiskonna uus pale
14. Kordamine
15. Kontrolltöö
16. Muutused kultuuris
17. Vene impeerium 19. sajandil
18. Talurahva vabastamine
19. Rahvuslik ärkamine Eestis
20. Seltsiliikumine ja rahvusliku kultuuri sünd
21. Venestamine
22. Kordamine
23. Kontrolltöö
24. Rahvastik, tööstuslik pööre ja linnad
25. Muutused eestlaste eluolus/ kokkuvõte
26. Vene revolutsioon 1905. aastal
27. Euroopa liigub sõtta
28. Esimene maailmasõda
29. Esimese maailmasõja tagajärjed
30. Eesti iseseisvumine
31. Kokkuvõte
32. Kordamine
33. Kordamine
34. Kordamine
- toob esile ühiskonna ümberkorraldamise võimalusi reformide ja revolutsiooni teel ning saab aru, mille poolest need erinevad;
- näitab kaardil Esimeses maailmasõjas osalenud riikide liite;
- kirjeldab rahvuslikku liikumist Eestis ja Euroopas;
- selgitab Eesti iseseisvumist;
- teab Esimese maailmasõja põhjusi ja tagajärgi;
- iseloomustab 19. sajandi ja 20. sajandi alguse peamisi kultuurisaavutusi;
- seletab ja kasutab kontekstis mõisteid rahvusriik, monopol, linnastumine, rahvuslik liikumine,
venestamine, autonoomia, Antant, Kolmikliit, liberalism, konservatism, sotsialism.
Teise poolaasta hinde annavad kokku arvestuslikud kontrolltööd ja jooksvad hinded (näiteks tunnikontrollid jne).
Kontrolltöö ja kõigi teiste tööde hinnet on võimalik kahe nädala jooksul alates hinde selgumisest parandada. Mitterahuldava kontrolltöö hinde järelevastamine on kohustuslik. Samuti on kohustuslik kontrolltöö järele vastata siis, kui kontrolltöö tegemise päeval on puudutud.
Juhul kui eKoolis on märge "0", tähendab see, et töö on tegemata. "0" asendub kahe nädala pärast hindega "1", kui antud tööd ei ole järele vastatud.
Tööde hindamine toimub vastavalt skaalale:
90-100% hinne 5
70-89% hinne 4
50-69% hinne 3
20-49% hinne 2
0-19% hinne 1