Bioloogia: 7a, 7b, 7c

Autor:

Gerta Nurk

bioloogiaõpetaja

Kontakt: Gerta.Nurk@nooruse.edu.ee

Loodud: 3. september 2018. a. kell 16.33
Muudetud: 10. september 2018. a. kell 09.58

Õppeaasta: 2018/2019

Õppekava: Põhikooli õppekava, I poolaasta

Kestvus: 2 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime?

taotletakse, et õpilane:
1) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest ja seostest igapäevaelus ning inimühiskonna ja tehnoloogia arengus;
2) suhtub vastutustundlikult elukeskkonda, väärtustades bioloogilist mitmekesisust;
3) on omandanud ülevaate elusloodusest, selle olulisematest protsessidest, organismide omavahelistest suhetest ja seostest eluta keskkonnaga ning kasutab korrektset bioloogiaalast sõnavara;
4) lahendab probleeme, rakendades selleks muu hulgas loodusteaduslikku meetodit;
5) planeerib, teeb ja analüüsib loodusteaduslikke uuringuid ning esitab saadud tulemusi;
6) kasutab erinevaid infoallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet;
7) kasutab bioloogiat õppides tehnoloogiavahendeid, sh IKT võimalusi;
8) saab ülevaate bioloogiaga seotud elukutsetest ning bioloogiateadmiste ja -oskuste vajalikkusest erinevates töövaldkondades;
9) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist ning on motiveeritud elukestvaks õppeks.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)

1. Tunniks vajalikud vahendid. Õpikuga tutvumise ülesanded.
2. Mis on teadus? Bioloogia teadusharud ja Eesti teadlased. Tv lk 4-5
3. Uurimismeetodid. Vaatlus. Praktiline töö. Välitund. Vaatluslehe täitmine.
4. Uurimismeetodid. Katse. Praktiline töö. Kokkuvõte.
5. Elusorganismide tunnused. Organismirühmade iseloomulikud tunnused TV lk 9 (5).
6. TK (Elu tunnused). Organismide jaotamine. Süstemaatikaüksused. Erinevate määrajatega tutvumine.
7. Arvutiklassis. e.loodus.ee kasutamine.
8. Selgroogsed ja selgrootud. Tv lk 12
9. Meeled on aknaks maailma. Mis tüüpi infot saame keskkonnast? Miks on saadud info vajalik? Kuidas meeleelundid töötavad?
10 .Mis on kohastumus? Kalade kohastumused siseehituses ja välisehituses ja milleks selline kohastumus on vajalik. Tv lk 16-17
11. TK (Kalade kohastumused). Millised tunnused on kalaliikide tundmisel tähtsad? tv lk 18, 19(5). Eesti kalaliigid. Kalade määrajad
12. Praktiline töö . Kala lahkamine.
13. Kalade tähtsus ja kaitse. Kaitsealused liigid ja võõrliigid. Toiduahela koostamine.
14. Kordamine.
15. KONTROLLTÖÖ
16. Kahepaiksete kohastumused maismaal ja vees.
17. Kahepaiksete mitmekesisus. Õppefilm
18. TK. (kahepaiksete kohastumused ja rühmitamine). Eesti kahepaiksed. Tv lk 21. Konnahääled.
19. Kahepaiksete tähtsus ja kaitse. Toiduahelate koostamine.
20. Kahepaiksete kordamine. .
21. Roomajate tunnused, kohastumused. Tv lk. 24-25, (1) lisada iseloomulikud omadused.
22 Sisalike kohastumused. Õppefilm.
23. Krokodillide ja kilpkonnade kohastumused. Õppefilm.
24. Madude kohastumused. Õppefilm
25. Eestis elavad roomajad. Tv lk 26 . Roomajatega seotud väljendite rühmitamine.
26. Roomajate tähtsus ja kaitse. Kordamine.
27. Kokkuvõte kahepaiksetest ja roomajatest. Arvestuslik töö materjali kasutamisega.
28. Lindude kohastumused.
29. Tegevused. Lauamängud.
30. Lindude kohastumused. Jalgade ja nokkade kuju sõltuvus toitumisest ja elupaigast.
31. TK lindude kohastumused. Lindude tähtsus looduses ja inimese elus. Toiduahelad. Lindude ohustatus ja kaitse.
32. Kaitsealused linnuliigid. Võõrliigid. Talivine veelindude loendus ja aialindude loendus.
33. I poolaasta kokkuvõte

Milliseid oskusi õpilased saavad?

Õpilane:
1) selgitab bioloogiateaduste seost teiste loodusteaduste ja igapäevaeluga ning tehnoloogia arenguga;
2) analüüsib bioloogiateadmiste ja -oskuste vajalikkust erinevates elukutsetes;
3) võrdleb loomade, taimede, seente, algloomade ja bakterite välistunnuseid;
4) jaotab organisme nende pildi ja kirjelduse alusel loomadeks, taimedeks ning seenteks;
5) seostab eluavaldused erinevate organismirühmadega;
6) oskab teha vaatlusi;
7) väärtustab usaldusväärseid järeldusi tehes loodusteaduslikku meetodit.
8) analüüsib selgroogsete loomade erinevate meelte olulisust sõltuvalt nende elupaigast ja -viisist;
9) seostab lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade välistunnuseid nende elukeskkonnaga;
10) analüüsib selgroogsete loomade erinevate meelte olulisust sõltuvalt nende elupaigast ja -viisist;
11) analüüsib erinevate selgroogsete loomade osa looduses ja inimtegevuses;
12) leiab ning analüüsib infot loomade kaitse, püügi ja jahi kohta;
13) oskab nimetada ja tunneb Eestis levivaid liike
13) väärtustab selgroogsete loomade kaitsmist.

Hindamine

Õppeveerandi jooksul hinnatakse kontrolltöid, tunnitöid, iseseisvaid töid, tunnikontrolle, praktilisi töid, koduseid töid. Poolaastahinne on saadud hinnete keskmine.

Kui poolaastahinne jääb kahe erineva hinde vahele, saab määravaks kontrolltööde eest saadud hinded.

Tegemata (e-koolis märgitud "0") või mitterahuldavalt hinnatud (e-koolis märgitud "1" või "2") tööd tuleb järgi vastata 10 päeva jooksul vastavalt kooli järelvastamiskorrale https://www.oesel.ee/kg/m/reg/jarelvastamine.php
või õpetajaga kokkulepitud ajal