Autor:
Raido Kahm
ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
|
Autor: Raido Kahm ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja |
Loodud: 23. august 2018. a. kell 09.34
Muudetud: 31. august 2018. a. kell 10.54
Õppeaasta: 2018/2019
Õppekava: Põhikooli õppekava, I poolaasta
Kestvus: 2 tundi nädalas
Ajalugu aitab mõista minevikku ja seeläbi selgitada ka olevikku, kuna minevik, olevik ja tulevik on omavahel seotud. Nii saavad õpilased paremini aru, kuidas tänapäeva ühiskond on kujunenud ja millist rada pidi siiani jõudnud.
Samuti soodustab ajalugu identiteedi kujunemist. Ajalugu jutustab, kes me oleme, kust tuleme, mida ja miks väärtustame. Õppides erinevate piirkondade ajalugu ja ühtlasi erinevaid ajastuid, saab õpilane aru, kuidas need kõik on omavahel seotud. Nii kujunebki arusaam, millised minevikus aset leidnud arengud mõjutavad meid ka täna ja kuhu Eesti maailma ajaloos paigutub.
Ajaloo õppimine aitab kaasa ka kriitilise mõtlemise arengule. Minevikus toimunut võib tõlgendada mitmel moel ja iga tõlgendus lähtub kellegi seisukohast. Nii lähtutakse Eestis üldiselt eestlaste seisukohast, kuid ajalugu aitab mõista, et sündmusi saab käsitleda ka teise nurga alt ja laiemas kontekstis. Ajaloos käsitletakse tihtipeale üksikuid sündmusi laiemate arengute raames. Nii aitab ajaloo õppimine kaasa seoste tekitamise oskusele. Ühtlasi õpitakse vahet tegema faktil ja hinnangul.
1. Uusaeg - suurte muutuste aeg
2. Euroopa uusaja hakul
3. Seisuslik ühiskond ja aadel
4. Talupojad ja põllumajandus
5. Linnad ja linlased
6. Religioon ja kirik
7. Teadusrevolutsioon
8. Kunst varauusajal
9. Kaubandus ja tööstus
10. Sõjandus
11. Varauusaegne riik
12. Kordamine
13. Kontrolltöö
14. Inglise revolutsioonid
15. Sõda ja rahu Euroopas/ Kolmekümneaastane sõda
16. Valgustussajand
17. Valgustatud absolutism
18. Kokkuvõte/ kordamine
19. Kontrolltöö
20. Eesti ala suurte sõdade keerises
21. Riigivõim ja aadel
22. Talurahva elu
23. Linnad ja majanduse areng
24. Religioon, kirik, haridus
25. Ameerika Ühendriikide tekkimine
26. Prantsuse revolutsiooni põhjused
27. Revolutsiooni algus Prantsusmaal
28. Prantsusmaa revolutsiooni keerises
29. Prantsusmaa Napoleoni ajal
30. Napoleoni sõjad ja keisririigi langus
31. Kokkuvõte
32. Kordamine
33. Kordamine
34. Kordamine
- teab, mis muutused toimusid Rootsi ja Vene ajal Eesti võimukorralduses, talurahva elus,
hariduses ja kultuuris ning mis olid Põhjasõja tagajärjed Eestile
- selgitab valitsemiskorralduse muutusi uusajal: seisuslik riik, absolutism, valgustatud absolutism,
parlamentarism
- selgitab Prantsuse revolutsiooni ning Napoleoni reformide põhjusi, tagajärgi ja mõju
- toob esile ühiskonna ümberkorraldamise võimalusi reformide ja revolutsiooni teel ning saab aru, mille poolest need erinevad
- teab, kuidas tekkisid Ameerika Ühendriigid, ja kirjeldab Ameerika Ühendriikide riigikorraldust
- kirjeldab baroki ja klassitsismi põhijooni
- seletab ja kasutab kontekstis mõisteid valgustus, valgustatud absolutism, reform, revolutsioon, restauratsioon, absolutism, parlamentarism
- teab, kes olid Napoleon, Louis XIV, Peeter I ja Voltaire, ning iseloomustab nende tegevust
Esimese poolaasta hinde annavad kokku arvestuslikud kontrolltööd ja jooksvad hinded. Viimaste alla käivad tunnikontrollid, tunnitöö hinded, vihiku hindamine ja kodused tööd.
Kontrolltöö ja kõigi teiste tööde hinnet on võimalik kahe nädala jooksul alates hinde selgumisest parandada. Mitterahuldava kontrolltöö hinde järelevastamine on kohustuslik. Samuti on kohustuslik kontrolltöö järele vastata siis, kui kontrolltöö tegemise päeval on puudutud.
Juhul kui eKoolis on märge "0", tähendab see, et töö on tegemata. "0" asendub kahe nädala pärast hindega "1", kui antud tööd ei ole järele vastatud.
Tööde hindamine toimub vastavalt skaalale:
90-100% hinne 5
70-89% hinne 4
50-69% hinne 3
20-49% hinne 2
0-19% hinne 1