B-võõrkeel (V): 6c

Autor:

Maren Asumets

võõrkeeleõpetaja

Kontakt: Maren.Asumets@nooruse.edu.ee

Loodud: 19. september 2017. a. kell 23.11
Muudetud: 19. september 2017. a. kell 23.11

Õppeaasta: 2017/2018

Õppekava: Põhikooli õppekava, I poolaasta

Kestvus: 3 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime?

Võõrkeeleõpetuses taotleme, et õpilane
* huvitub võõrkeelte õppimisest ja nende kaudu silmaringi laiendamisest;
* õpib aktiivselt kuulama ja mõistma igapäevast võõrkeelset kõnet ja vestlust;
* omandab õige häälduse, intonatsiooni ja rütmi;
* omandab sõnavara, mis võimaldab tal end väljendada igapäevases suhtlemises ning vestluses õppekava temaatika piires;
* õpib lugema ja mõistma lihtsat võõrkeelset teksti ja edasi andma selle sisu;
* õpib kirjutama lihtsat seotud teksti;
* julgeb omandatud teadmisi-oskusi praktikas kasutada;
* omandab erinevaid võtteid ja viise, mis hõlbustavad võõrkeelte omandamist;
* õpib kasutama sõnaraamatuid, käsiraamatuid ja muid vajalikke teatmeteoseid;
* huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ning nende kultuurist

B-võõrkeele kui teise omandatava võõrkeele õpe võimaldab õpilasel laiendada oma suhtlemisvõimalusi ja kultuurilist silmaringi, tagab juurdepääsu teadmisallikaile ning loob eeldused vahetuks suhtlemiseks, toetab edasisi õpinguid ja tegevust ühiskonnas.
Põhikooli B-võõrkele õpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saavutab keeleoskuse taseme,mis võimaldab tal igapäevastes suhtlusolukordades toime tulla;
2) huvitub võõrkeelte õppimisest ning nende kaudu silmaringi laiendamisest;
3) omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride eripära;
4) tunneb erinevaid võõrkeelte õppimise strateegiaid ning oskab neid iseseisvalt kasutada;
5) huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;
6) oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteosed, sõnaraamatud, internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)

4.-8.september
1. Tutvumine grupiga, vene keele tähtsus. Sarnased sõnad.
2. Suulised harjutused. Kirjatähed: a-j. Tervitused
3. Suulised harjutused. Kirjatähed : k-f. Hüvastijätud

11. - 15. september
1. Suulised harjutused. Kirjatähed: h....... Sõnad TV.h.9
2. Suulised harjutused. Nimisõna sugu. Sõnad TV.h.15
3. Suulised harjutused. Sõnad TV.lk.21

18. - 22. september
1. Suulised harjutused. Sõnad TV h.9,10
2. Suulised harjutused. Sõnad TV.lk. 12, 13
3. Suulised harjutused. Sõnad TV.h.14, 15.

25. - 29. september
1. Nimisõna sugu. TV.h.50. Tähestiku kordamine.
2. KONTROLLTÖÖ: tähestik. Tund 1a. tervitamine ja hüvasti jätmine. - 26.09
3. Tund 1A. Vene nimed, ees ja isanimi.

2. - 6. oktoober
1. Eesnimed ja nende kirjutamine
2. Tund 1b. Perekond.
3. Tund 1V. Nimisõna sugu.

9. - 13. oktoober
1. Kordamine KT-ks: 1 tsükkel.
2. KONTROLLTÖÖ: 1 tsükkel. Tund 2A sõnad. - 10.10
3. Tund 2A. Kuidas sinu nimi on?

16. - 20. oktoober
1.Tund 2A. Dialoogide koostamine.
2. Dialoogide vastamine. Tund 2b. Linn - sõnavara.
3. LINN.

KOOLIVAHEAEG

30.10-03.november
1. Tere!(tervitused, hüvastijätud). Uus sõnavara(nimi, perekonnanimi, apteek, telefon, kiri, maakoht, täht, kohvik, teater, minu oma)
2. Tõlkelaused uute sõnadega, uued sõnad (mina,sina,tema,meie,teie,nemad,tervist)
3. Sõnad: foto, direktor, põld, jalgpall, jalgpallur, farm, kõik

6.-10.11 november
1. Sõnadetöö. Harjutused 37,38,39 suuliselt lugeda, tõlkida. Nimisõna sugu
2. Minu pere (lausete koostamine)
3. Sõnavara (sõber, sõbranna,kaubamaja, suvi, kool, leib, kõik on korras, kas tohib?, hästi, halvasti, kuidas läheb?, tere, palun. jäätis)

13.-17. november
1. Harjutus 8 (lk.51-53) sõnavara kordamine
2. Sõnavara( linn, silm, homme, jutustus, buss, eksam, ,bassein, keel, vabanda, tänan); lausete koostamine
3. Sõnavara (aed, täna, pilv, mahl, varsti, talv, juust, tool, sõna, üks, muuseum); lausete koostamine

20.-24.november
1. Sõnavara kontroll. Sõnad (ajakiri, naine, mees, nuga, lusikas, külm, palav, soe, laud, ajaleht); harj.63
2. Sõnad (eile, kevad, sügis, pärast, taldrik, maitsev, meie oma, nali, samuti, korrus)
3. Sõnad (kasukas, kaabu, kapp, riiul, sall, sinu oma, kahjuks, ruttu/kiiresti, juba, elas kord)

27.11-01.detsember
1. Sõnavara kontroll. Sõnad (nali,kaks, kolm, neli, viis, saal, maantee, tund, minut, päev, öö, nädal, kuu)
2. Numbrid 1-10, harj. 71
3. Sõnad ( aasta, teie oma, pakane, eile, homme, veel, lärm, sitikas, toit)

4.-8. detsember
1. Sõnavara kontroll.
2. Nädalapäevad.
3. Lugemisülesanded

11.-15. detsember
1. Lausete koostamine ja tõlkimine
2. Harjutused 75,76
3. Sõnavara harj.83, sõnavara (palavus,rand,vaheaeg,pärast,hinne,õpilane,lumi)

18.-22. detsember
1. Aastaajad ja kuude nimetused
2. Harj.90 lk.28 . Sõnavara kordamine
3) Projektipäev 22.dets.

KOOLIVAHEAEG

XVI nädal: 8.-12. jaan.
1. Tund 5b. Aastaajad ja kuude nimetused. Harj.5-8............5-14. II pöördkond(rääkima, vaatama, armastama, ehitama)5-15......5-17.
2. II pöördkond(lamama, tahtma, kõlama, seisma, lendama, kannatama). Jutuke lk.75.
3. Kordamine

XVII nädal: 15.-19. jaan.
1. Tund 6A Kuidas öelda vene keeles. väljendid lk.76
2. Numbrid 11-20, Harj.6-1...6-5, sõnad lk.78
3. Harj.6-7...6-11, sõnad lk.79

Milliseid oskusi õpilased saavad?

Õpilane:
1) saab õpitu piires aru igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest;
2) oskab kasutada õpitud väljendeid ja lühilauseid läbitud teemadel: linn, kuidas läheb, viisakussõnad,nädalapäevad, kuude nimetused, aastaajad
3) reageerib adekvaatselt lihtsatele küsimustele ja korraldustele, oskab ise lihtsamaid küsimusi moodustada;
4) suudab mõista tuttaval keelematerjalil põhinevat õpetaja ja kaasõpilaste kõnet;
5) oskab kirjutada õpitud sõnu ja väljendeid ning koostada neist minidialooge;
6) oskab lugeda lihtsat dialoogi või adapteeritud teksti ja saab loetust aru;
7) omandab III veerandil õpitud keeleteadmised: arvsõnad 1-10, tegusõnade pööramine olevikus - I pöördkond, nimisõna mitmuse moodustamine, omadussõnad;
8) oskab õpetaja juhendamisel rakendada varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid;
9) oskab töötada õpetaja juhendamisel eesmärgistatult nii iseseisvalt, paaris kui rühmas;
10) oskab lugeda häälega, korrektse intonatsiooni ja hääldusega.

Hindamine

Hindamise eesmärk on toetada õpilase arengut, anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid kujundava hindamise ja kokkuvõtva hindamise meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis (kajastuvad eKoolis). Õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt ka suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet.

I poolaasta kokkuvõttev hinne kujuneb lähtuvalt õpitulemustest:
sõnade tööd, mis hõlmab selle õppetüki raames õpitud sõnavara
jooksev hindamine(tunnitöö, koduse ettevalmistusega vastamised, töövihiku harjutused valikuliselt)
suulised vastamised (õpiku harjutused valikuliselt)
testid (3)
Hinde skaala:
„5“ 90-100%
„4“ 75-89 %
„3“ 50-74 %
„2“ 25- 49%
„1“ 0 – 24%

Õpilasel on kohustus ebaõnnestunud töö, mida on hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» järele vastata 10 päeva jooksul alates töö kätte saamisest. Kui õpilane puudub kohustusliku hindelise töö ajal vm arvestuslikust õppeülesandest märgitakse eKooli päevikusse märk „0“. Hindelise töö järeletegemine on kohustuslik. Märk "0" asendub hindega pärast töö tegemist/ esitamist või "1"-ga, kui 10 päeva jooksul ei ole tööd järele vastatud.

Konsultatsioon teisipäeviti kell 15.00 - 15.45 ruumis 005 või kokkuleppel õpetajaga.
Õppematerjal:
I.Mangus - Kiiresti ja lõbusalt. Õpik ja töövihik 6.klassile.
Õppetaja lisamaterjalid.