Inimeseõpetus: 7a, 7b, 7c prindi
 |
Autor: Sirje Metsküll kehalise kasvatuse õpetaja |
Loodud: 7. jaanuar 2017. a. kell 14.41
Muudetud: 7. jaanuar 2017. a. kell 14.41
Õppeaasta: 2015/2016
Õppekava: Põhikooli õppekava, poolaasta
Kestvus: 1 tund nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Inimeseõpetusega taotletakse, et õpilane:
Inimeseõpetuse eesmärk on aidata kaasa õpilase sotsiaalses elus vajalike toimetulekuoskuste arengule, mille elluviimiseks kujundatakse õpilases terviklikku isiksust, sotsiaalset kompetentsust, terviseteadlikkust ja üldinimlikke väärtusi, nagu ausus, hoolivus, vastutustunne ning õiglus.
Õppimise käigus omandab õpilane adekvaatse enesehinnangu ning teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis toetavad tervikliku ja autonoomse inimese kujunemist, terviseteadlikkuse, tervist tugevdava käitumise ning tervisliku eluviisi;
Inimeseõpetuse ainesisu toetab turvalise koolikeskkonna saavutamist ning eetiliste, vastutustundlike ja aktiivsete kodanikuühiskonna liikmete kujunemist.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
III veerand
MEIE KÕIGI ÜHINE ELU
1.nädal
Inimene ja grupp. Normid
2.nädal
Murdeealise õigused ja kohustused (laiendav). Erinevad grupid ja rollid.
3.nädal
Gruppi kuulumine, selle positiivsed ja negatiivsed küljed. Hoolivus grupis.
4.nädal
Juhtimisstiilid. Juhtimine, võim ja autoriteet grupis. (laiendav)
5.nädal
Sõltumatus, selle olemus. Autoriteet
TURVALISELT LÄBI MURDEEA
6.nädal
Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused, et vältida riskikäitumist
7.nädal
Tunnen ennast ja oskan end ise juhtida. Oskan suhelda ja teha valikuid.
8.nädal
Kuidas kasutada tõhusaid sotsiaalseid oskusi uimastitega seotud olukordades: emotsioonidega toimetulek, enesetunnetamine, kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine ja suhtlemisoskus.
9. nädal
Uimastite tarvitamise lühi- ja pikaajaline mõju
10. nädal
Hakkamasaamine kiusamise ja vägivallaga.
IV veerand
KOHANEMINE MURDEEA MUUTUSTEGA
28. märts
Varane ja hiline küpsemine – igaühel oma tempo. Muutunud välimus. Nooruki põhimured küpsemisperioodil.
4.aprill
Suguküpsuse saabumine
11.apr.
Naiselikkus ja mehelikkus. Soorollid ja soostereotüübid.
LÄHEDUS MURDEEALISE SUHETES
25. aprill Lähedus suhetes. Sõprus.
9. mai
Armumine. Käimine. Lähedus ja seksuaalhuvi.
16.mai
Vastutus seksuaalsuhetes ja turvaline seksuaalkäitumine
23. mai
ÕNNELIK LÕPP
Õnn. Toimetulek iseenda ja oma eluga õnne eeldusena
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Õpilane:
iseloomustab erinevaid rühmi ning liigitab neid
kirjeldab inimeste erinevaid rolle rühmades ning nende mõju inimese käitumisele;
mõistab normide ja reeglite vajalikkust ühiselu toimimisel ja korraldamisel;
kirjeldab rühma kuulumise positiivseid ja negatiivseid külgi;
demonstreerib õpisituatsioonis toimetulekut rühma survega;
selgitab sõltumatuse ja autoriteedi olemust inimsuhetes;
väärtustab inimsuhteid toetavaid reegleid ja norme.
demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas kasutada tõhusaid sotsiaalseid oskusi uimastitega
seotud olukordades
demonstreerib õpisituatsioonis tõhusaid käitumisviise kiusamise ja vägivalla korral koolis;
eristab legaalseid ja illegaalseid uimasteid;
kirjeldab uimastite tarvitamise lühi- ja pikaajalist mõju inimese füüsilisele tervisele.
kirjeldab põhimuresid küpsemisperioodil ning nendega toimetuleku võimalusi;
selgitab, milles seisneb suguküpsus;
kirjeldab omadusi, mis teevad noormehe ja neiu meeldivateks suhtluskaaslasteks;
selgitab soorolli olemust ning kirjeldab soostereotüüpset suhtumist;
kirjeldab inimliku läheduse erinevaid avaldumisviise: vastastikust seotust ja meeldimist,
sõprust ja armumist;
kirjeldab, milles seisneb inimese vastutus seksuaalsuhetes;
selgitab turvalise seksuaalkäitumise põhimõtteid
Hindamine
Hindamine inimeseõpetuses tähendab konkreetsete õpitulemuste saavutatuse ja õppija arengu toetamist. Põhirõhk on kujundaval hindamisel. Õpitulemuste hindamise
vormid on mitmekesised, sisaldades suulisi, kirjalikke ja praktilisi ülesandeid. Hindamisel arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust taotletavatele õpitulemustele.
Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu.
Hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi, kuid ei hinnata hoiakuid ega väärtusi. Hoiakute ja väärtuste kohta antakse õpilasele tagasisidet
Õpitulemuste hindamisel kasutatakse sõnalisi hinnanguid (neli positiivset hinnangut tunni jooksul annavad hinde 5) ja numbrilisi hindeid.
Suuliste ja kirjalike ülesannete puhul õpilane:
1) selgitab ning kirjeldab mõistete sisu ja omavahelisi seoseid;
2) selgitab oma arvamusi, hinnanguid, seisukohti ja suhtumisi, seostades neid omandatud
teadmistega;
3) eristab, rühmitab, võrdleb ja analüüsib olukordi, seisundeid, tegevusi ning tunnuseid
lähtuvalt õpitulemustest;
4)demonstreerib faktide, mõistete ning seaduspärasuste tundmist lähtuvalt õpiülesannete sisust
Praktiliste ülesannete puhul õpilane:
1) rakendab teoreetilisi teadmisi praktiliselt õpisituatsioonis
2)demonstreerib õpitulemustes määratud oskusi õpisituatsioonis
3)kirjeldab õpitulemustes määratud teadmiste ja oskuste rakendamist igapäevaelus
5 - õpilane osaleb tundides, võtab tunni tööst aktiivselt osa, täidab nii kodused- kui ka tunniülesanded. Tunnikontrollides teadmiste protsent 90-100. Vihiku harjutused tehtud korrektselt, õigeaegselt.
4 - õpilane osaleb tundides, võtab tunni tööst osa, täidab nii koduseid- kui ka tunniülesandeid.
Tunnikontrollides teadmiste protsent 70-90.Vihiku harjutused tehtud korrektselt, õigeaegselt
3 - õpilane osaleb tundides, võtab tunni tööst passiivselt osa. Koduste- ja tunnitööde tegemises esineb lünki. Tunnikontrollidess teadmiste protsent 50-75, Vihiku harjutused tehtud, esitatud hilinemisega.
2 - õpilane puudub tundidest. Kohalolles pigem segab, kui toetab tundi. Ei täida koduseid- ja tunniülesandeid. Tunnikontrollides teadmiste protsent alla 45. Vihiku harjutused tegemata.
1 - õpilane ei osale tundides.
Märkus: hindeid saab eelneval kokkuleppel õpetajaga parandada konsultatsioonitundides kolmapäeviti kell 14.45
PERIOODI HINDE MOODUSTAVAD:
* vihiku harjutuste hinded
* eneseanalüüsid
* hinded kodutööde, rühmatööde ja tunnitööde eest,
hinnatakse õpilase aktiivsust tunnis