Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


11675 ainekaarti
69 õppeainet
117 õpetajat

Ajalugu: 9a, 9b, 9c prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Kaisa Sau

ajalooõpetaja

Kontakt: kaisa.sau@oesel.edu.ee

Loodud: 3. jaanuar 2017. a. kell 17.54
Muudetud: 3. jaanuar 2017. a. kell 17.54

Õppeaasta: 2016/2017

Õppekava: Põhikooli õppekava, III veerand

Kestvus: 2 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Ajalooõpetus aitab mõista meie ümber toimuvat ja luua tulevikuvisioone, näidates, et minevik, olevik ja tulevik on omavahel väga tihedalt seotud. Ajalooõpetus õpetab elu nägema erinevatest vaatepunktidest, analüüsima, sünteerima, seletama, hindama ja kirjeldama. Ajalooõpetus arendab empaatiavõimet ning rõhutab tolerantsuse olulisust. Ajalugu õpetab kriitilist ja iseseisvat mõtlemist ning eristama fakte tõlgendusest. Ajalugu õpime, et väärtustada minevikku ja traditsioone.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

I nädal
1. Teise maailmasõja algus (1939-1941). Lk 90-93
2. Sõja laienemine. Lk 94-97
II nädal
1. Teise maailmasõja lõpuaastad. Lk 98-101
2. Eesti teises maailmasõjas (aastad 1939-41). Lk 102-105
III nädal
1. Eesti teises maailmasõjas (aastad 1941-45). Lk 106-109
2. Totaalne sõda. Lk 110-113
IV nädal
1. Kontrolltöö
2. Maailm pärast teist maailmasõda. Lk 10-13.
V nädal
1. Rahvusvahelised suhted. Lk 14-17.
2. Arenenud tööstusriigid. Lk 18-21
VI nädal
1. Ameerika Ühendriigid. Lk 22-25
2. Saksa Liitvabariik. Lk 26-29
VII nädal
1. Kontrolltöö
2. Nõukogude Liit aastatel 1945-1985. Lk 32-35
VIII nädal
1. Kommunistliku süsteemi teke ja põhjused. Lk 36-39
2. Mässuline idablokk. Lk 40-43
IX nädal
1. Eesti NSV. Valitsemine ja majandus. Lk 44-47
2. Eesti NSV. Poliitilised olud ja vastupanu. Lk 48-51
X nädal
1. Väis-Eesti. Lk 52-53
2. Kordamine

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Kooliaasta lõpuks õpilased:
- oskavad kirjeldada, analüüsida ja hinnata olulisi lähiajaloo sündmusi ning paigutada need ajaloonele
- mõistavad, et ajalugu saab tõlgendada mitmeti ja oskavad kirjeldada olulisemaid ideelisi erimeelsusi 20. sajandil
- oskavad kirjeldada eluolu 20. sajandil
- tunnevad olulisemaid lähiajaloo mõisteid
- seostavad lähiajalugu olevikuga
- oskavad leida, hinnata ja kasutada allikmaterjale
- oskavad eristada fakte tõlgendustest
- seostavad maailmaajalugu Eesti ajalooga
- väärtustavad minevikku ja oskavad hinnata nüüdisühiskonna mugavusi
- kujundavad oma arvamuse, mida oskavad selgelt väljendada

Veerandi lõpuks õpilased:
- oskavad seletada teemakohaseid mõisteid
- tunnevad ja oskavad ajajoonele paigutada olulisi daatumeid
- teavad, miks ja millal toimus teine maailmasõda
- analüüsivad sõja põhjuseid ja tagajärgi
- kirjeldavad teise maailmasõja kulgu
- tunnevad olulisemaid teise maailmasõjaga seotud isikuid
- analüüsivad, kuidas mõjutas teine maailmasõda Eestit ja muud maailma
- analüüsivad teise maailmasõja tagajärgi
- kirjeldavad rahvusvahelisi suhteid 20. sajandi keskel
- teavad mis on külm sõda ja miks see toimus
- kirjeldavad eluolu pärast teist maailmasõda ja 20. sajandi keskel
- nimetavad ja analüüsivad probleeme, millega seisid Ameerika Ühendriigid, Saksamaa Liitvabariik ja Nõukogude Liit vastamisi 20. sajandi keskel
- kirjeldavad kommunistliku riigi poliitilist süsteemi
- võrdlevad Poola, Tšehhoslovakkia ja Ungari vastupanupüüdlusi
- analüüsivad Ungari ülestõusu ja Praha kevade põhjuseid ja tagajärgi
- kirjeldavad Eesti NSV valitsemist ja majandust
- kirjeldavad nõukogulikku võimustruktuuri
- iseloomustavad Eesti NSV poliitilisi olusid ja vastupanu
- teavad, miks eestlased teise maailmasõja ajal välismaale põgenesid ja kuidas seal hakkama said

Hindamine üles

Hindamisel kasutatakse kokkuvõtvat hindamist. Kolmanda veerandi hinne kujuneb kahest kontrolltööst ja tunnihindest (tunnikontrollid, suulised vastamised ja tunnitööd). Tunnihinded annavad veerandi lõpuks kokku ühe arvestusliku hinde, mille osakaal lõpphindes on 1/3.
Tegemata või hindele "2" või "1" hinnatud tööd on võimalik järele vastata 10 päeva jooksul pärast hinde teada saamist. Esitamata töö märgitakse nulliga, mis asendub hindega pärast töö esitamist või hindega „1” kui 10 päeva jooksul ei ole tööd esitatud. Järgi saab vastata ainult hinnet "2" ja "1". Ühte tööd on võimalik järele vastata üks kord. Tunnikontrollide ja suuliste vastamise toimumise korra üle otsustab õpetaja. Tunnikontrolli võib kirjutada ka osa õpilasi klassist, mitte terve klass korraga. Õpilane peab olema valmis vastama iga tund. Tunnikontrolle ja suulisi vastamisi järgi vastata ei saa. Kui õpilane ei ole mingil põhjusel saanud antud tunniks õppida, siis ta annab sellest õpetajale teada enne tunni algust, hilisemaid vabandusi arvesse ei võeta.
Kirjalikke tööde hindamine toimub vastavalt skaalale:
90-100% hinne „5”
75-89% hinne „4”
50-74% hinne „3”
20-49% hinne „2”
0-19% hinne „1”
Konsultatsioon toimub neljapäeviti kell 15.00 ruumis 409.