Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


11678 ainekaarti
69 õppeainet
117 õpetajat

Ajalugu: 6a, 6b, 6c prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Kaisa Sau

ajalooõpetaja

Kontakt: kaisa.sau@oesel.edu.ee

Loodud: 3. jaanuar 2017. a. kell 17.45
Muudetud: 3. jaanuar 2017. a. kell 17.46

Õppeaasta: 2016/2017

Õppekava: Põhikooli õppekava, III veerand

Kestvus: 2 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Ajalooõpetus aitab mõista meie ümber toimuvat ja luua tulevikuvisioone, näidates, et minevik, olevik ja tulevik on omavahel väga tihedalt seotud. Ajalooõpetus õpetab elu nägema erinevatest vaatepunktidest, analüüsima, sünteerima, seletama, hindama ja kirjeldama. Ajalooõpetus arendab empaatiavõimet ning rõhutab tolerantsuse olulisust. Ajalugu õpetab kriitilist ja iseseisvat mõtlemist ning eristama fakte tõlgendusest. Ajalugu õpime, et väärtustada minevikku ja traditsioone.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

I nädal
1. Muistne Hiina. Lk 110-113
2. Hiina kultuur. Lk 114-117
II nädal
1. Kordamine. Võrdlev tabel ja ristsõna
2. Vana-Kreeka. Kreeta lossid ja linnad. Lk 8-13
III nädal
1. Mükeene kultuur. Lk 14-17
2. Kreeka kangelased. Lk 18-21
IV nädal
1. Kreeka polised. Lk 22-25
2. Kreeklaste usk. Lk 26-29
V nädal
1. Kontrolltöö
2. Sparta riik. Lk 30-33
VI nädal
1. Võitlus pärslaste vastu. Lk 34-37
2. Ateena demokraatia. Lk 38-41
VII nädal
1. Ateena linn. Lk 42-45
2. Ateenlaste elu. Lk 46-49
VIII nädal
1. Teater. Lk 50-53
2. Kontrolltöö
IX nädal
1. Olümpiamängud. Lk 54-57
2. Filosoofia ja teadus. Lk 58-61
X nädal
1. Makedoonia ja Aleksander Suure sõjaretk. Lk 62-65
2. Kordamine

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Kolmanda veerandi lõpuks õpilased:
- oskavad seletada teemakohaseid mõisteid
- oskavad kaardil näidata õpitud tsivilisatsioonide paiknemist
- tunnevad ja oskavad ajajoonele paigutada olulisi daatumeid
- võrdlevad Muistse India ja Hiina eluolu ja kultuuri
- kirjeldavad Kreeta losse ja linnu
- kirjeldavad Mükeene kultuuri
- teavad, miks Mükeene kultuur hääbus
- oskavad nimetada olulisemaid Kreeka kangelasi, eeposi ja müüte
- kirjeldavad Kreeka poliseid ja teavad, kuidas neid valitseti
- kirjeldavad kreeklaste usku ja oskavad nimetada olulisemaid jumalaid
- kirjeldavad Sparta riiki ja võrdlavad seda Kreekaga
- teavad, miks ja kuidas õnnestus kreeklastel pärslasi võita
- kirjeldavad Ateena linna ja selle valitsemist
- tunnevad olulisemaid Ateena kultuuriväärtusi ja hindavad nende tähtsust
- iseloomustavad Ateena ühiskondlikku elu ja ühiskonnakihte
- hindavad Kreeka panust kultuurile vanaajal ja tänapäeval
- teavad, miks asus Aleksander Suur sõjaretkele Pärsia vastu ja mida sellega saavutas
- kirjeldavad Aleksander Suure sõjaretke

Hindamine üles

Hindamisel kasutatakse kokkuvõtvat hindamist. Kolmanda veerandi hinne kujuneb kahest kontrolltööst ja tunnihindest (tunnikontrollid, suulised vastamised ja tunnitööd). Tunnihinded annavad veerandi lõpuks kokku ühe arvestusliku hinde, mille osakaal lõpphindes on 1/3.
Tegemata või hindele "2" või "1" hinnatud tööd on võimalik järele vastata 10 päeva jooksul pärast hinde teada saamist. Esitamata töö märgitakse nulliga, mis asendub hindega pärast töö esitamist või hindega „1” kui 10 päeva jooksul ei ole tööd esitatud. Järgi saab vastata ainult hinnet "2" ja "1". Ühte tööd on võimalik järele vastata üks kord. Tunnikontrollide ja suuliste vastamise toimumise korra üle otsustab õpetaja. Tunnikontrolli võib kirjutada ka osa õpilasi klassist, mitte terve klass korraga. Õpilane peab olema valmis vastama iga tund. Tunnikontrolle ja suulisi vastamisi järgi vastata ei saa. Kui õpilane ei ole mingil põhjusel saanud antud tunniks õppida, siis ta annab sellest õpetajale teada enne tunni algust, hilisemaid vabandusi arvesse ei võeta.
Kirjalikke tööde hindamine toimub vastavalt skaalale:
90-100% hinne „5”
75-89% hinne „4”
50-74% hinne „3”
20-49% hinne „2”
0-19% hinne „1”
Konsultatsioon toimub neljapäeviti kell 15.00 ruumis 409.