Bioloogia: 7a, 7b, 7c prindi
 |
Autor: Gerta Nurk bioloogiaõpetaja Kontakt: Gerta.Nurk@nooruse.edu.ee |
Loodud: 18. november 2016. a. kell 17.06
Muudetud: 18. november 2016. a. kell 17.07
Õppeaasta: 2016/2017
Õppekava: Põhikooli õppekava, II veerand
Kestvus: 2 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
taotletakse, et õpilane:
1) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest ja seostest igapäevaelus ning inimühiskonna ja tehnoloogia arengus;
2) suhtub vastutustundlikult elukeskkonda, väärtustades bioloogilist mitmekesisust;
3) on omandanud ülevaate elusloodusest, selle olulisematest protsessidest, organismide omavahelistest suhetest ja seostest eluta keskkonnaga ning kasutab korrektset bioloogiaalast sõnavara;
4) lahendab probleeme, rakendades selleks muu hulgas loodusteaduslikku meetodit;
5) planeerib, teeb ja analüüsib loodusteaduslikke uuringuid ning esitab saadud tulemusi;
6) kasutab erinevaid infoallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet;
7) kasutab bioloogiat õppides tehnoloogiavahendeid, sh IKT võimalusi;
8) saab ülevaate bioloogiaga seotud elukutsetest ning bioloogiateadmiste ja -oskuste vajalikkusest erinevates töövaldkondades;
9) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist ning on motiveeritud elukestvaks õppeks.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
1. Eesti kalad. Mis on kohastumus? Näiteid kohastumustest.
2. Kordamine.
3. KONTROLLTÖÖ Kalad.
4. Kahepaiksed. Kahepaiksete elukeskkond.
5. Kahepaiksete kohastumused vees ja maismaal.
6. Kahepaiksete süstemaatika. Kahepaiksete mitmekesisus. Eesti kahepaiksed.
7. Kahepaiksete tähtsus, ohustatus ja kaitse.
8. Kordamine
9. Roomajate süstemaatika, tunnused ja kohastumused
10. Roomajate elukeskkond, tähtsus, ohustatus ja kaitse.
11. Roomajate mitmekesisus. Kilpkonnad. Krokodillid.
12. Roomajate mitmekesisus. Sisalikud. Maod.
13. Roomajate mitmekesisus. Eesti roomajad
12. Kokkuvõte kahepaiksetest ja roomajatest. Kontrolltöö materjali kasutamisega.
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Õpilane:
1) seostab roomajate, kahepaiksete ja kalade tunnuseid nende elukeskkonnaga;
2) teab loomarühmadele iseloomulikke kohastumusi;
3) analüüsib selgroogsete loomade erinevate meelte olulisust sõltuvalt nende elupaigast ja -viisist;
4) oskab nimetada Eestis leiduvaid liike;
5) analüüsib erinevate selgroogsete loomade osa looduses ja inimtegevuses;
6) leiab ning analüüsib infot loomade kaitse, püügi ja jahi kohta;
7) väärtustab selgroogsete loomade kaitsmist.
Hindamine
Õppeveerandi jooksul hinnatakse tunnitööd, iseseisvaid töid, tunnikontrolle, koduseid töid, kontrolltöid. Veerandi hinne on saadud hinnete keskmine. Juhul, kui veerandi hinne jääb kahe erineva hinde vahele, saavad määravaks kontrolltööde eest saadud hinded.
Hindenormid (% maksimaalsest punktidearvust):
"5" 90-100%
"4" 75-89%
"3" 50-74%
"2" 20-49%
"1" 0-19%
"0"- tegemata töö
Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, võib kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega «1».
Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega «2» või «1» või "0", antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks. Järelevastamine toimub esmaspäeviti kell 15.00-17.00 ruumis 105