B-võõrkeel (V): 9_grupp prindi
 |
Autor: Ave Jõgi võõrkeeleõpetaja |
Loodud: 14. november 2016. a. kell 11.03
Muudetud: 16. detsember 2016. a. kell 14.13
Õppeaasta: 2016/2017
Õppekava: Põhikooli õppekava, II veerand
Kestvus: 3 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
B-võõrkeele kui teise omandatava võõrkeele õpe võimaldab õpilasel laiendada oma suhtlemisvõimalusi ja kultuurilist silmaringi, tagab juurdepääsu teadmisallikaile ning loob eeldused vahetuks suhtlemiseks, toetab edasisi õpinguid ja tegevust ühiskonnas.
Põhikooli B-võõrkele õpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saavutab keeleoskuse taseme,mis võimaldab tal igapäevastes suhtlusolukordades toime tulla;
2) huvitub võõrkeelte õppimisest ning nende kaudu silmaringi laiendamisest;
3) omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride eripära;
4) tunneb erinevaid võõrkeelte õppimise strateegiaid ning oskab neid iseseisvalt kasutada;
5) huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;
6) oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteosed, sõnaraamatud, internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
I nädal
1. Peremees või sõber? Sõnavara. Nimisõnad.
2. Sõnavara. Tegusõnad ja omadussõnad.
3. keda? Mida? ainsus ja mitmus. B.n.
II nädal
1. Kasuta õpitud sõnavara lausetes ja küsimustes.
2. Sõnavara kontroll hindele.
3. Tegusõnad, mis nõuavad B.n.
III nädal
1. Infinitiiv.
2. Oskama ja saama/võima
3. Tegusõnade pööramine.
IV nädal
1. Käskiv kõneviis.
2. Teksti koostamine - küsimused.
3. Tekst Minu lemmikloom
V nädal
1. Nimisõna-omadussõna.
2. Jutustamine.
3. Jutustamine.
VI nädal
1. Head isu!
2. Sõnavara.
3. Toiduained gruppide kaudu.
VII nädal
1. Vene rahvusköök. Lugemine, tõlkimine.
2. Teksti põhjal koostada eesti rahvusköögist lugu.
3. Teksti koostamine.
Milliseid oskusi õpilased saavad?
1. Õpilased omandavad koduloomade temaatika piires sõnavara.
2. Omandavad välimust ja iseloomu kirjeldavad omadussõnad, oskavad neid nimisõnaga ühildada.
3. Õpivad koostama teksti abiküsimustele toetudes.
4. Õpivad endakoostatud lugu ka jutustama.
5. Omandavad igapäevaste toiduainete nimetused.
6. Õpivad teksti lugema ja loetust aru saama ka juhul, kui kõik sõnad ei ole tuntud.
7. Õpivad näidisteksti abil koostama enda teksti(Teksti vene rahvusköögist abil koostama teksti eesti rahvusköögist)
Hindamine
Hindamisel kasutatakse kokkuvõtvat ja kujundavat hindamist. Kujundaval hindamisel lähtutakse õpilase arengu võrdlemisest tema eelneva tasemega. Kokkuvõtva hindamise puhul võrreldakse õpilase saavutusi taotletavate õpitulemustega. Arvestatakse õpilase individuaalsusega.
Hinnatakse:
Tunnikontrollid,etteütlused, kodutööd, vastamised, sõnade tööd ( õigekiri+tähendus), tunni töö
Kõik hinded on võrdse kaaluga. Hinne moodustub keskmise hinde arvutamisel, kusjuures ühe negatiivse hinde võib õpilane järele vastata, enne keskmise hinde arvutamist.
Puudumiste korral tuleb kontrolltööd järele teha 10 päeva jooksul. Maha kirjutatud tööd hinnatakse hindega 1 ja ei kuulu parandamisele. Veerandihinne "5" pannakse õpilasele, kellel ei ole ühtki mitterahuldavat või puudulikku jooksvat hinnet. Ühte hinnet on võimalik parandada ka juhul, kui keskmise hinde arvutamisel jääb puudu 0,1 punkti, (näit 3,4)
Hindamisnormid:
hinne 5 - 100-90%
hinne 4 - 89-75%
hinne 3 - 74-50%
hinne 2 - 49-20%
hinne 1, kui õpilane on tunnis, ent tööd ära ei anna