Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


12169 ainekaarti
63 õppeainet
119 õpetajat

B-võõrkeel: 6_grupp prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Maren Asumets

võõrkeele õpetaja

Kontakt: maren@oesel.edu.ee

Loodud: 7. november 2016. a. kell 01.01
Muudetud: 14. november 2016. a. kell 20.56

Õppeaasta: 2016/2017

Õppekava: Põhikooli õppekava, II veerand

Kestvus: 3 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Võõrkeeleõpetuses taotleme, et õpilane
* huvitub võõrkeelte õppimisest ja nende kaudu silmaringi laiendamisest;
* õpib aktiivselt kuulama ja mõistma igapäevast võõrkeelset kõnet ja vestlust;
* omandab õige häälduse, intonatsiooni ja rütmi;
* omandab sõnavara, mis võimaldab tal end väljendada igapäevases suhtlemises ning vestluses õppekava temaatika piires;
* õpib lugema ja mõistma lihtsat võõrkeelset teksti ja edasi andma selle sisu;
* õpib kirjutama lihtsat seotud teksti;
* julgeb omandatud teadmisi-oskusi praktikas kasutada;
* omandab erinevaid võtteid ja viise, mis hõlbustavad võõrkeelte omandamist;
* õpib kasutama sõnaraamatuid, käsiraamatuid ja muid vajalikke teatmeteoseid;
* huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ning nende kultuurist

B-võõrkeele kui teise omandatava võõrkeele õpe võimaldab õpilasel laiendada oma suhtlemisvõimalusi ja kultuurilist silmaringi, tagab juurdepääsu teadmisallikaile ning loob eeldused vahetuks suhtlemiseks, toetab edasisi õpinguid ja tegevust ühiskonnas.
Põhikooli B-võõrkele õpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saavutab keeleoskuse taseme,mis võimaldab tal igapäevastes suhtlusolukordades toime tulla;
2) huvitub võõrkeelte õppimisest ning nende kaudu silmaringi laiendamisest;
3) omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride eripära;
4) tunneb erinevaid võõrkeelte õppimise strateegiaid ning oskab neid iseseisvalt kasutada;
5) huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;
6) oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteosed, sõnaraamatud, internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

I NÄDAL ( 31.10-4.11)
1. Sissejuhatus perioodi. Sõnade kordamine-etteütlus, uued sõnad(lk.18,20,22) Tõlkelaused uute sõnadega.
2. Minu oma(meessoost, naissoost, kesksoost), suulised harjutused 68,69, kirjutamine harjutus 71
3. Sõnade töö - sõnad(lk.18,20,22); suuline hääldusharjutus (73)

II nädal (7.11-11.11)
1. Nimisõna sugu, harj.63,75 hääldamine; lauseühendite moodustamine
2. Sõnad(tass, õpik, pastapliiats,mis,suurepäraselt,pole tänu väärt), harj.76,80,82 hääldusharjutused ja soo määramine
3. Sõnad (soe, külm,päike,pakane,täna,eile,homme), harj.83,86; dialoogi koostamine

III nädal (14.11-18.11)
1. Etteütlus(Külm!Eile külm.Päike!Täna palav.See on tass.Kus on õpik?Mis on suurepärane?Tänan!Pole tänu väärt!), hääldusharjutused, tähestik
2. Tähestiku harjutamine; lausete koostamine, harj.86 suuliselt, harj.96 kirjalikult
3. Sõnade töö(tass,õpik,pastapliiats,mis,suurepäraselt,pole tänu väärt), tähestiku harjutamine harj.95

IV nädal (21.11-25.11)
1. Tähestiku vastamine. Hääldusharjutus 90, harj.97,99
2. Tähestiku vastamine. Hääldusharjutus 91. Tund 1A, tervitused, hüvastijätud lk.32. harj.1-1.....1-5
3. Tähestiku vastamine, Hääldusharjutus 98, naiste ja meeste nimed lk.33

V nädal (28.11-2.12)
1. Perekond-sõnavara lk.37, harj.1-91-12,1-13
2. Perekonna liikmed harj.1-10, dialoogide koostamine
3. Sõnade töö(sõnad lk.37), Nimisõna sugu harj.1-14,1-15. Sõnavara lk.40

VI nädal (5.12-09.12)
1. Sõnavara kontroll(sõnad lk.40) Kordamine tööks, harj.lk.40
2. Test - 6.12.16
3. Lugemisülesanded, Tund 2A sõnavara lk.41

VII nädal (12.12-16.12)
1. Lausete koostamine ja tõlkimine, harj.2-1......2-5, isanime moodustamine
2. Isanimi. Harjutused 2-6. sõnavara lk.44
3. Sõnavara kordamine(dialoogid, tõlkelaused)

VIII nädal (19.12-21.12)
1. Sõnade töö (sõnad lk.41,44), Linn (sõnavara lk.46,47) harj.2-11, 2-13, 2-14
2. Nimisõna mitmuse moodustamine lk.47 harj.2-16.....2-18. sõnavara kordamine
3. Veerandi lõpetamine, jõulutegevused

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Õpilane:
1) saab õpitu piires aru igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest;
2) oskab kasutada õpitud väljendeid ja lühilauseid II veerandil läbitud teemadel: linn, kuidas läheb, viisakussõnad,nädalapäevad, kuude nimetused, aastaajad
3) reageerib adekvaatselt lihtsatele küsimustele ja korraldustele, oskab ise lihtsamaid küsimusi moodustada;
4) suudab mõista tuttaval keelematerjalil põhinevat õpetaja ja kaasõpilaste kõnet;
5) oskab kirjutada õpitud sõnu ja väljendeid ning koostada neist minidialooge;
6) oskab lugeda lihtsat dialoogi või adapteeritud teksti ja saab loetust aru;
7) omandab II veerandil õpitud keeleteadmised: arvsõnad 1-10, tegusõnade pööramine olevikus - I pöördkond, nimisõna mitmuse moodustamine, omadussõnad;
8) oskab õpetaja juhendamisel rakendada varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid;
9) oskab töötada õpetaja juhendamisel eesmärgistatult nii iseseisvalt, paaris kui rühmas;
10) oskab lugeda häälega, korrektse intonatsiooni ja hääldusega.

Hindamine üles

Veerandihinne kujuneb hinnete põhjal:
Hindamisel kasutatakse kujundavat ja kokkuvõtvat hindamist. Kokkuvõtva hindamise puhul võrreldakse õpilase saavutusi taotletavate õpitulemustega. Kujundaval hindamisel antakse hinnanguid ja soovitusi õpitulemaste parandamiseks ( väga tubli, tubli, harjuta, korda konkreetset materjali jne).
II veerandi hinde kujunemine:
Tunnikontrollid(sõnadetööd) - 1 kokkuvõttev hinne
Suulised vastamised - 1 kokkuvõttev hinne
Test - 1 hinne

Töö ebaõnnestumisel on õpilasel võimalik saada õpetajalt lisakonsultatsiooni ning töö uuesti sooritada, konsultatsioon esmaspäeval peale 7. tundi (või õpetajaga kokkuleppel muul ajal)
Hinne "0" tähistab õpilase poolt esitamata või tegemata tööd, mis tuleb pärast tema puudumist või töö esitamata jätmist järgi vastata. "0" asendub hindega pärast töö tegemist / esitamist või hindega "1", kui veerandi lõpuks tööd järele ei vastata.

Kontrolltöö tuleb järgi vastata puuduliku hinde korral 10 päeva jooksul peale töö kätte saamist, haiguse puhul tuleb samuti töö järgi vastata . Arvestuslikud hinded peavad veerandihinde välja panemise ajaks olema sooritatud vähemalt rahuldavale hindele. Sõnade tööde järele vastamisel esitab õpilane ette sõnade harjutamiseks ette nähtud vihiku, kuhu on eelnevalt sõnu harjutatud.

Testide hindamise skaala:
hinne 5 ... 90-100% punktide arvust
hinne 4 ... 75-89%
hinne 3 ... 50-74%
hinne 2 ... 20-49%


Lugemisel:
Hinne "5" pannakse
- vigadeta ladusa ja õpitud teksti lugemise eest
- 1 - 2 vea puhul võõra teksti lugemisel, kui teksti sisu mõistetakse;
- leida õigesti olulist infot tekstist, teha tekstist lühikokkuvõtet;
- teha veatult tekstil põhinevat sõnavaraharjutust;

Hinne "4" pannakse
- lugemise eest, kui lugemine on küllalt ladus ja ilmekas, kuid tehakse 1-3 viga;
- 3 - 5 vea puhul võõra teksti lugemisel, kui õpilane veale tähelepanu juhtimisel selle ise parandab;
- veatu lugemise puhul, kui teksti sisu mõistmisel on ebatäpsusi (lugemine + tõlkimine);

Hinne "3" pannakse
- lugemise eest, kui esineb 4-6 viga ja tempo on aeglane;
- kui üksnes õpetaja abiga suudetakse teksti sisust aru saada, ei osata teksti erinevaid osi pealkirjastada ega tekstist olulist välja tuua;

Hinne "2" pannakse
- kui lugemisel tehakse üle 6 vea; kui lugemine pole ladus; kui ei saada loetust aru ega suudeta tekstist olulist välja tuua ka õpetaja abiga mitte;