Inimeseõpetus: 7a, 7b, 7c prindi
 |
Autor: Sirje Metsküll kehalise kasvatuse õpetaja |
Loodud: 18. oktoober 2016. a. kell 17.21
Muudetud: 27. oktoober 2016. a. kell 11.46
Õppeaasta: 2016/2017
Õppekava: Põhikooli õppekava, poolaasta
Kestvus: 1 tund nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Inimeseõpetuse eesmärk on aidata kaasa õpilase sotsiaalses elus vajalike toimetulekuoskuste arengule, mille elluviimiseks kujundatakse õpilases terviklikku isiksust, sotsiaalset kompetentsust, terviseteadlikkust ja üldinimlikke väärtusi, nagu ausus, hoolivus, vastutustunne ning õiglus.
Õppimise käigus omandab õpilane adekvaatse enesehinnangu ning teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis toetavad tervikliku ja autonoomse inimese kujunemist, terviseteadlikkuse, tervist tugevdava käitumise ning tervisliku eluviisi;
Inimeseõpetuse ainesisu toetab turvalise koolikeskkonna saavutamist ning eetiliste, vastutustundlike ja aktiivsete kodanikuühiskonna liikmete kujunemist.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
1.nädal
Sissejuhatus ainesse. Areng, küpsemine, kasvamine.
2.nädal
Elukaar kui tervik, oskan iseloomustada murdeea arenguülesandeid
3.nädal
Tean, kuidas mõjutavad inimese kasvamist ja arengut pärilikud ja keskkonnategurid.
4.nädal
Tean, mis on enesekasvatus.
5.nädal
Enesekasvatus õppetöös.
6.nädal
Oskan selgitada,mis on minapilt ja enesehinnang
7.nädal
Minapilt- tean, kuidas see väljendub
8.nädal
Eneseanalüüs: oma iseloomujoonte, huvide, võimete ja väärtuste määramine
9.- 11.nädal
Konfliktide vältimine ja lahendamine
III Inimene ja rühm
12. nädal
Erinevad rühmad ja rollid. Rollide suhtelisus ja kokkuleppelisus.
13. nädal
Reeglid ja normid rühmas. Inimsuhteid toetavad reeglid ja normid.
14. nädal
Rühma kuulumine, selle positiivsed ja negatiivsed küljed.Hoolivus rühmas. Rühma surve ja sellega toimetulek.
15. nädal
Sõltumatus, selle olemus. Autoriteet
Milliseid oskusi õpilased saavad?
I poolaastal
Õpilane:
1) iseloomustab murde- ja noorukiea arenguülesandeid üleminekul lapseeast täiskasvanuikka;
2) kirjeldab, kuidas mõjutavad inimese kasvamist ja arengut pärilikud ning keskkonnategurid;
3) toob näiteid inimese võimaluste kohta ise oma eluteed kujundada ning mõistab enda
vastutust oma elutee kujundajamisel;
4) kirjeldab põhilisi enesekasvatusvõtteid: eneseveenmist, enesetreeningut, eneseergutust ja
-karistust ning enesesisendust.
5) selgitab, mis on minapilt ja enesehinnang;
6) kirjeldab positiivse endassesuhtumise kujundamise ja säilitamise võimalusi;
7) kasutab eneseanalüüsi oma teatud iseloomujooni, huve, võimeid ja väärtusi määrates;
8) väärtustab võimalusi oma iseloomu, huve, võimeid ja väärtusi positiivses suunas
kujundada ning toob nende kohta näiteid;
9) kirjeldab inimeste erinevaid iseloomujooni, huve, võimeid ja väärtusi ning mõistab
toetavate suhete rikastavat iseloomu;
Hindamine
Hindamine inimeseõpetuses tähendab konkreetsete õpitulemuste saavutatuse ja õppija arengu toetamist. Põhirõhk on kujundaval hindamisel. Õpitulemuste hindamise
vormid on mitmekesised, sisaldades suulisi, kirjalikke ja praktilisi ülesandeid. Hindamisel arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust taotletavatele õpitulemustele.
Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu.
Hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi, kuid ei hinnata hoiakuid ega väärtusi. Hoiakute ja väärtuste kohta antakse õpilasele tagasisidet
Õpitulemuste hindamisel kasutatakse sõnalisi hinnanguid (neli positiivset hinnangut tunni jooksul annavad hinde 5) ja numbrilisi hindeid.
Suuliste ja kirjalike ülesannete puhul õpilane:
1) selgitab ning kirjeldab mõistete sisu ja omavahelisi seoseid;
2) selgitab oma arvamusi, hinnanguid, seisukohti ja suhtumisi, seostades neid omandatud
teadmistega;
3) eristab, rühmitab, võrdleb ja analüüsib olukordi, seisundeid, tegevusi ning tunnuseid
lähtuvalt õpitulemustest;
4)demonstreerib faktide, mõistete ning seaduspärasuste tundmist lähtuvalt õpiülesannete sisust
Praktiliste ülesannete puhul õpilane:
1) rakendab teoreetilisi teadmisi praktiliselt õpisituatsioonis
2)demonstreerib õpitulemustes määratud oskusi õpisituatsioonis
3)kirjeldab õpitulemustes määratud teadmiste ja oskuste rakendamist igapäevaelus
5 - õpilane osaleb tundides, võtab tunni tööst aktiivselt osa, täidab nii kodused- kui ka tunniülesanded. Tunnikontrollides teadmiste protsent 90-100. Vihiku harjutused tehtud korrektselt, õigeaegselt.
4 - õpilane osaleb tundides, võtab tunni tööst osa, täidab nii koduseid- kui ka tunniülesandeid.
Tunnikontrollides teadmiste protsent 70-90.Vihiku harjutused tehtud korrektselt, õigeaegselt
3 - õpilane osaleb tundides, võtab tunni tööst passiivselt osa. Koduste- ja tunnitööde tegemises esineb lünki. Tunnikontrollidess teadmiste protsent 50-75, Vihiku harjutused tehtud, esitatud hilinemisega.
2 - õpilane puudub tundidest. Kohalolles pigem segab, kui toetab tundi. Ei täida koduseid- ja tunniülesandeid. Tunnikontrollides teadmiste protsent alla 45. Vihiku harjutused tegemata.
1 - õpilane ei osale tundides.
Märkus: hindeid saab eelneval kokkuleppel õpetajaga parandada konsultatsioonitundides kolmapäeviti kell 14.45
PERIOODI HINDE MOODUSTAVAD:
* vihiku harjutuste hinded
* eneseanalüüsid
* hinded kodutööde, rühmatööde ja tunnitööde eest,
hinnatakse õpilase aktiivsust tunnis