Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Ujumine: 1a P, 1b P, 1c P prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Juhan Kolk

ujula juhataja / kehalise kasvatuse õpetaja

Loodud: 7. september 2016. a. kell 18.06
Muudetud: 22. oktoober 2020. a. kell 11.23

Õppeaasta: 2020/2021

Õppekava: Põhikooli õppekava, I trimester

Kestvus: - tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Vesi võib olla laste jaoks huvitav, köitev ja lõbus keskkond või valdavad vastupidised tunded - hirmuäratav, külm, ebameeldiv. Kõik välja toodud tunnused on põhjused, miks lapsevanemad toovad oma võsukesed, kas niisama ujuma, algõpetuse kursustele või treeningutele. Nad soovivad, et laps omandaks vajalikud teadmised liigutustegevustest veekeskkonnas ning saaks hakkama ilma hirmu ja paanikata. Ujumisõpetus on kehalise kasvatuse väga tähtsaks osaks. Ja väga tähtis osa, sest ujumisoskus on lapsele sama vajalik oskus jooksmise, lugemise ja arvutamise kõrval. Ujumisõpetus toimub teises keskkonnas ning seetõttu erineb ta teistest kehalise kasvatuses õpetavatest aladest
Selle veerandi eesmärgiks on ujula eeskirjadega tutvumine, veekartuse ületamine, vette- ja väljahingamise omandamine.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

Sõltuvalt õpilaste erinevatest ujumisoskuse tasemest jälgib õpetaja igat õpilast eraldi ja rakendab temale vastava tunni ülesanded.

SEPTEMBER
1. tund - teoreetiline tund-tutvumine ujulaga, ujula eeskirjad
2. tund - kõnd basseini madalamas otsas vees edaspidi ja tagurpidi, jooks, hüpped üles veest välja
3. tund - näo vette asetamine, puhumine vette, kükitamine vette
4. tund - vette-, väljahingamine, vee all silmade avamine
5. tund - sukeldumine. Mäng " Kes leiab palli?" Suure palli vee alla surumine

OKTOOBER
6. tund - kontrollharjutus: vette-, väljahingamine 10 korda järjest, ujumine " nuudlitega"
7. tund - erinevate veemängude mängimine
8. tund - hüppame, jookseme ja kargame nagu kuival maal. Paljusid tuntud mänge saab neid pisut muutes sobitada basseini. Mida vähem suuest elemendist (keskkonnast, so vesi) räägitakse, seda loomulikum on kohanemine

NOVEMBER
9. tund - erinevalt 1. tunnist kohanetakse veega juba teadlikult: vee tunnetamine käte ja jalgadega ning selle edasiarendamine (vee haaramine, vette kükitamine jne)
10. tund - sukeldumine - avastada ja kogeda uut maailma! Paljudele algajatele on see üks tähtis, kui mitte tähtsaim ja muljetavaldavaim samm ujuma õppimisel: rõhk kehale, raskendatud nägemine vee tungimine ninna jne
11. tund - Libisemine on alusoskus erinevate ujumisviiside õppimiseks. Õpilane avastab, et libisedes tekib (dünaamiline) edasiviiv liikumine: niikaua, kui keha libiseb, ei vaju see vee alla. Vesi kannab!
12. tund - trimestri viimane tund - mängutund.

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Õpilased harjuvad ujula- ja hügieenireeglitega, harjuvad basseini (vee)keskkonnaga, oskavad ja julgevad pead vette panna, mulle puhuda, vee all silmi avada ja saavutavad võidu esmase veekartuse üle.

Hindamine üles

Ujumise tunnis antakse suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid. Hinnangute andmisel toetutakse kujundava hindamise põhimõtetele, sealhulgas enesehindamisele. Hinnang on õpilase positiivse enesehinnangu kujunemise aluseks. Tunnistusele kantakse kehaline kasvatus hinnates osaoskusi.
Tead ja järgid tunnis kehtivaid reegleid ja ohutusnõudeid.

Sõnaliste hinnangute kriteeriumid väljendatakse tähtedega:
T = tead, oskad, kasutad
Sooritab harjutusi õigesti ettenähtud tempos.
Oskab rakendada tunnis õpitut.
On mängudes aktiivne, tunneb ja täidab mängureegleid.
P = pead veel harjutama
Sooritab eelpool nimetatut mõningate eksimustega. Vajab veel harjutamist.
O = oskus omandamata
Sooritab harjutusi valesti, lohakalt.
Ei oma teadmisi ja oskusi läbivõetud õppematerjalist.
Mängudes on vähepüüdlik, ei oska mängida kollektiivis, ei tunne mängureegleid.
Mõjuva põhjuseta keeldub sooritamast harjutusi või osalemast mängudes.