Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


11675 ainekaarti
69 õppeainet
117 õpetajat

Ajalugu: 8a, 8b, 8c prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Anni Haandi

ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

Kontakt: anni.haandi@oesel.edu.ee

Loodud: 29. august 2016. a. kell 10.50
Muudetud: 19. detsember 2016. a. kell 14.04

Õppeaasta: 2016/2017

Õppekava: Põhikooli õppekava, III veerand

Kestvus: 2 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Ajalooõpetuses omandavad õpilased kultuuriruumis orienteerumiseks vajalikke teadmisi oma kodukoha ja maailma minevikust ning kultuuripärandist. Aine vahendusel suunatakse õpilane teadvustama, analüüsima ja kriitiliselt hindama ning tõlgendama minevikus aset leidnud sündmusi ja protsesse, nende omavahelisi seoseid ja seoseid tänapäevaga ning ajaloosündmuste erineva tõlgendamise põhjusi. Ajalooõpetus aitab kaasa teistes õppeainetes õpitava tervikuks sidumisele ning kujundab oskust mõista minevikunähtuste mõjul toimuvat arengut.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

III veerandi teemadeks on Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni ajastu (jätkame II veerandi teemadega 2 tundi), Eesti Rootsi ja Vene riigi koosseisus (5 tundi):
09.01-14.01 - Riigivõim ja aadel. Talurahva elu.
16.01-20.01 – Linnad ja majanduse areng.Religioon, kirik, haridus.
23.01-27.01 - Kordamine. Kontrolltöö: Eesti Rootsi ja Vene riigi koosseisus.
30.01-03.02 - Euroopa pärast Viini kongressi. Rahvuslik liikumine.
06.02-10.02 – suusalaager
13.02-17.02 – 1848.aasta revolutsioonid Euroopas. Saksa keisririigi sünd, uusaegne riik.
20.02-24.02 – Maailma jagamine.
27.02-03.03 – Kordamine. Kontrolltöö.
06.03-10.03 - Pärisorjuse kaotamine. Tööstuslik pööre
13.03-17.03 - Suurtootmine ja kapitalism. Tööliste olukord.

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Teema „Maailm 1600–1815” läbimise järel õpilane:
1) teab, mis muutused toimusid Rootsi ja Vene ajal Eesti võimukorralduses, talurahva elus, hariduses ja kultuuris ning mis olid Põhjasõja tagajärjed Eestile;
2) iseloomustab valitsemiskorralduse muutusi uusajal: seisuslik riik, absolutism, valgustatud absolutism, parlamentarism;
3) selgitab Prantsuse revolutsiooni ning Napoleoni reformide põhjusi, tagajärgi ja mõju;
4) toob esile ühiskonna ümberkorraldamise võimalusi reformide ja revolutsiooni teel ning saab aru, mille poolest need erinevad;
5) teab, mis muutused toimusid Euroopa poliitilisel kaardil Vestfaali rahu ning Viini kongressi tulemusena, ning näitab neid kaardil;
6) teab, kuidas tekkisid Ameerika Ühendriigid, ja iseloomustab Ameerika Ühendriikide riigikorraldust;
7) iseloomustab baroki ja klassitsismi põhijooni;
8) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid valgustus, reform, revolutsioon, restauratsioon, absolutism, parlamentarism;
9) teab, kes olid järgmised isikud ja iseloomustab nende tegevust: Napoleon, Louis XIV, Peeter I, Voltaire.

Hindamine üles

Veerandi hinne kujuneb järgmiselt: kontrolltöö, hindeline rühmatöö (etteteatamiseta), tunnikontroll(id) (etteteatamiseta), vihiku arvestuslik hinne. Tundides on võimalik arutluse/jutustuse käigus koguda lisahindeid, mis mõjutavad veerandi hinde kujunemist.

Kontrolltööde hindamine vastavalt punktiskaalale toimub järgmiselt:

90-100% - hinne 5
75-89% - hinne 4
50-74% - hinne 3
20-49% - hinne 2
0-19% - hinne 1

Kui õpilane puudub kohustusliku hindelise töö tunnist märgitakse eKooli päevikusse koos puudumistähisega märk „0“ (nt -/0). Hindelise töö järeletegemine on kohustuslik; õpilasel on kohustus puudulikult sooritatud töö järele vastata 10 päeva jooksul. ( vajadusel kokkulepe õpetajaga).
Tegemata kodutöö hindeks on 0 ja tuleb esitada hiljemalt järgmiseks ainetunniks. "0" asendub hindega pärast töö tegemist / esitamist või "1"-ga, kui poolaasta lõpuks tööd järele ei vastata.