Ujumine: 3b prindi
 |
Autor: Inge Jalakas Inspira juhataja / kehalise kasvatuse õpetaja Kontakt: Inge.Jalakas@nooruse.edu.ee |
Loodud: 27. märts 2015. a. kell 12.48
Muudetud: 14. aprill 2015. a. kell 22.04
Õppeaasta: 2014/2015
Õppekava: Põhikooli õppekava, IV veerand
Kestvus: 1 tund nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Ujumine on eluks vajalik oskus. Ujumisoskusega ületatakse veekartus kogu eluks. Ujumine arendab kõiki lihaseid, suurendab kopsumahtu, karastab ja rahustab, tugevdab tervist.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
Märts
1. Kompleksujumine: krool-selili-rinnuli (12 pikkust). Liblika eelharjutused: merineitsi, ühe külje peal lainetus, keha rütm, jalgade ja käte töö, hingamise rütm.
Aprill
1. Vastupidavuse arendamine: kompleksujumine 30 min - vabaltl-selili-rinnuli, pöörete harjutamine
2. "Veega Sõber" märgiujumise tutvustamine, märgiujumise distantside harjutamine
3. Stardihüpete harjutused, märgiujumise distantside harjutamine
4. Krooli tehnika harjutamine hindamislehe järgi
5. Selili tehnika harjutamine hindamislehe järgi
Mai
1. Rinnuli tehnika harjutamine hindamislehe järgi
2. Märgiujumise distantsi valimine ja prooviujumine
3. Märgiujumine, veepall
4. Veemängud
Milliseid oskusi õpilased saavad?
1) oskab rütmiliselt hingata vette ja välja
2) rinnuli, vabalt ja selili ujumise jalgade ja käte tehnika täiustamine
3) arendab rinnuli, vabalt ja selili pöörde tehnikat
4) vastupidavuse arendamine läbi kestvusujumise
5) suudab ujuda 25m rinnuli, vabalt ja selili (ilma abivahendita)
Märgiujumisel on igal lapsel võimalus saada üks aumärk ujutud meetrite ja üks tähe harjutuse eest.
Lapsed saavad ise valida ujumisviisi või –viisid 25 m, 50 m, 100 m või 200 m läbimiseks, mille läbimise kinnituseks antakse ujutud distantsile vastav aumärk (http://www.veeohutus.ee/et/veega-sober)
Laste ujumisalast võimekust näitavad basseinis läbitud meetrid ja veepinnal püsimise oskus; märgiga viib laps vanematele koju informatsiooni oma ujumisoskusest.
Märgid motiveerivad lapsi tulevikus ujumisoskusi täiendama pikemate distantside läbimiseks.
Hindamine
Hindamisel rakendatakse kujundava hindamise põhimõtteid (õpilase arengu toetamine). Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega.
I kooliastmes hinnatakse õpilase tegevust tundides (aktiivsus, kaasatöötamine, püüdlikkus, reeglite, hügieeni- ja ohutusnõuete järgimine jms). Õpitulemustena esitatud liigutusoskusi hinnates arvestatakse nii saavutatud taset kui ka õpilase poolt tegevuse/harjutuse omandamiseks tehtud tööd.
Suulised ja kirjalikud hinnangud: ARVESTATUD/MITTEARVESTATUD
Hinnangu "arvestatud" saab õpilane, kes
* sooritab harjutusi õigesti ja täpselt
- rinnuli, vabalt ja selili ujumise käte ja jalgade tehnika harjutused
- peatumata 25m rinnuli, vabalt ja selili ujumine
- julgeb sooritada stardihüpet vähemalt basseini äärelt
- näitab enda valitud pööret 50m rinnuli, vabalt ja selili ujumisel
hinnangu "mittearvestatud" saab õpilane, kes
* sooritab harjutusi valesti, lohakalt, esineb jämedaid vigu;
* ei oma mingeid teadmisi ega oskusi läbivõetud õppematerjalist;
* mõjuva põhjuseta keeldub sooritamast harjutusi
* ei suuda ette näidata mitte ühtegi pööret 50m ujumisel ega julge sooritada stardihüpet basseini äärelt.
Konsultatsioon toimub kokkuleppel õpetajaga.