Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


11675 ainekaarti
69 õppeainet
117 õpetajat

B-võõrkeel (S): 8a, 8b, 8c prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Marika Varjas

saksa keele õpetaja

Kontakt: mikku@oesel.edu.ee

Loodud: 4. jaanuar 2015. a. kell 19.44
Muudetud: 4. jaanuar 2015. a. kell 21.43

Õppeaasta: 2014/2015

Õppekava: Põhikooli õppekava, III veerand

Kestvus: 3 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Saksa keelt räägib Euroopas üle 100 miljoni inimese - seega on ta suurima rääkijate arvuga emakeel ja selle keele õppimine võimaldab õpilasel laiendada oma suhtlemisvõimalusi ja kultuurilist silmaringi, tagab juurdepääsu informatsiooniallikaile ning loob eeldused vahetuks suhtlemiseks, toetab edasisi õpinguid ja tegevust ühiskonnas. Saksa keele populaarsus kasvab, kuna kasvanud on Saksamaa osatähtsus Euroopa majandusriikide seas.
Põhikooli B-võõrkele õpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saavutab keeleoskuse taseme,mis võimaldab tal toime tulla igapäevastes suhtlussituatsioonides;
2) huvitub võõrkeelte õppimisest ning nende kaudu silmaringi laiendamisest;
3) omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride eripära;
4) tunneb erinevaid võõrkeelte õppimise strateegiaid ning oskab neid iseseisvalt kasutada;
5) huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;
6) oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteosed, sõnaraamatud, internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes
7) õpib end väljenduma loominguliselt, aga ka kriitiliselt
8) keeleõpe aitab kujuneda elukestvaks õppijaks

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

5.01. Damals und heute. Präteritum von haben und sein.
6.01. Damals und heute. Prät. von Modalverben.
7.01. Damals und heute. Prät. von Modalverben.

12.01. Damals und heute.
13.01. Das Leben – ein Abenteuer.
14.01. Das Leben – ein Abenteuer.

19.01. Das Leben – ein Abenteuer.
20.01. Das Leben – ein Abenteuer.
21.01. Notruf 112.

26.01. Notruf 112. Nebensatz
27.01. Notruf 112. Plusquamperfekt.
28.01. Notruf 112.

2.02. Erste Hilfe.
3.02. Erste Hilfe.
4.02. Erste Hilfe.

9.02. Wie gut kennst du Deutschland?
10.02. Wie gut kennst du Deutschland?
11.02. Wie gut kennst du Deutschland?

16.02. Wie gut kennst du Deutschland?
17.02. Persönlichkeiten.
18.02. Persönlichkeiten.

25.02. Persönlichkeiten.
2.03. Persönlichkeiten.
3.03. Kleine Deutschlandkunde.
4.03. Kleine Deutschlandkunde.

9.03. Kleine Deutschlandkunde.
10.03. Kleine Deutschlandkunde.
11.03. Kleine Deutschlandkunde.

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Õpilane:
1) tunneb saksa keelele omaseid hääldusreegleid ja oskab neid kasutada;
2) oskab kasutada õpitud väljendeid ja väljendada oma mõtteid eelnevalt läbitud teemadel ja põhjendada oma arvamust:
oskab rääkida varasematest sündmustest, teab auto ajalugu, oskab rääkida õnnetusjuhtumist ja oludest, teab esmaabiga seotud kõige olulisemaid väljendeid, oskab rääkida inimesest kui isiksusest, tunneb Saksamaa suuremaid linnu, olulisemaid geograafilisi objekte, oskab kasutada info saamiseks maakaarti;
õpilane kasutab õpitud keelestruktuure, oskab kasutada modaalverbe nii olevikus kui ka minevikus, tunneb võrdlusastmeid, tunneb 4 käänet ja kasutab neid, oskab kasutada eessõnu, kasutada tegusõna minevikuvorme, kasutada pea- ja kõrvallauset.
3) on võimeline läbitud õppematerjaliga monoloogidest ja dialoogidest ära tundma tuttavaid keelendeid ja lausestruktuure ja neid ise kasutama,
4) suudab mõista tuttaval keelematerjalil põhinevat õpetaja ja kaasõpilaste kõnet;
5) oskab kirjutada õpitud sõnu ja väljendeid ning koostada neist minidialooge;
6) oskab lugeda lihtsat dialoogi ja saab loetust aru;
7) omandab II veerandil õpitud keeleteadmised ja oskab neid kasutada lausetes,
8) oskab õpetaja juhendamisel rakendada varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid;
9) oskab töötada õpetaja juhendamisel eesmärgistatult nii iseseisvalt, kui ka koos kaaslastega.

Hindamine üles

Hindamine ainetunnis toimub nii viie palli süsteemis kui ka sõnaliste hinnangutena.
III veerandi kokkuvõtva hinde saamiseks
1) arvestab õpetaja õpilase kaasatöötamist tunnis ja väikesemahulisi tunnitöid, mida on hinnatud lähtuvalt kujundava hindamise põhimõtetest ning mille alusel saab õpilane ühe kokkuvõtva hinde veerandi lõpus.
2) on õpilane sooritanud iga ülalnimetatud teema sõnavara ja grammatika kohta (teemade loend vt. Mida me tundide jooksul teeme?) testi, mis sisaldavad 3 eelneva tunni materjali ja mille hinne kujuneb punktiarvestuse alusel vastavalt sellele, mitu % saavutab õpilane maksimaalsest võimalikust punktide arvust:
hinne 5 - 90 - 100%
hinne 4 – 75 - 89 %
hinne 3 – 50 - 74%
hinne 2 – 20 - 49-%
hinne 1 - 0 - 19%
Õpilane valmistab ette IGAKS tunniks, kordab ja õpib sõnavara, lahendab kodused ülesanded ja hoiab korras vihiku, töövihiku ja õpiku. Kui kodutööd on olulise põhjuseta tegemata, sooritab ta need peale tunde õpetaja poolt määratud ajal ja kohas, samuti töötab ta individuaalselt peale tunde, kui rikub tunnirahu ja ei täida tunnis antud ülesandeid.
Täiendavat abi saab õpilane konsultatsioonis, ka siis, kui osutub vajalikuks eelnevalt omandatud õppematerjali kordamine. Iga sooritatud töö kohta teeb õpilane vigade paranduse ja esitab selle õpetajale.
Puudumiste korral tuleb materjal omandada ja ära teha puudumise ajal sooritamata jäänud test.
Kui töö on esitamata või kontrolltöö sooritamata, kajastub see e-koolis nullina, mis asendatakse hindega pärast töö sooritamist. Kui töö jääb sooritamata, siis veerandi lõpus asendatakse "0" hindega "1". Ebaõnnestunud tööd tuleb parandada 10 päeva jooksul töö kättesaamise päevast. Järeltöö sooritamiseks on üks võimalus.
Õppematerjal: M. Kangro R. Taimsoo – Deutsch. Kein Problem 3. Lehrbuch
M. Kangro R. Taimsoo – Deutsch. Kein Problem 3. Arbeitsbuch.
Õpetaja lisamaterjalid.