Füüsika: 9b prindi
 |
Autor: Eneli Vahar keemiaõpetaja Kontakt: Eneli.Vahar@nooruse.edu.ee |
Loodud: 17. jaanuar 2014. a. kell 10.42
Muudetud: 17. jaanuar 2014. a. kell 11.12
Õppeaasta: 2013/2014
Õppekava: Põhikooli õppekava, III veerand
Kestvus: 2 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Põhikooli lõpetaja:
1) kasutab füüsika mõisteid, füüsikalisi suurusi, seoseid ning rakendusi loodus- ja tehnikanähtuste kirjeldamisel, selgitamisel ja prognoosimisel;
2) lahendab situatsioon-, arvutus- ja graafilisi ülesandeid, mille lahenduse üksikosa sisaldab kuni kaks valemiga esitatud seost, ning hindab saadud tulemuse tõepärasust;
3) teisendab mõõtühikuid, kasutades eesliiteid mega-, kilo-, detsi-, senti-, milli-, mikro- ja nano-;
4) sõnastab etteantud situatsioonikirjelduse põhjal uurimisküsimuse või -küsimusi, kavandab ja viib läbi eksperimendi, töötleb katseandmeid (tabel, aritmeetiline keskmine, mõõtemääramatuse hindamine, graafik) ning teeb järeldusi uurimusküsimuses sisalduva hüpoteesi kehtivuse kohta;
5) leiab füüsikaalast infot käsiraamatutest ja tabelitest ning kasutab leitud teavet ülesannete lahendamisel;
6) visandab füüsikaliste objektide, nähtuste ja rakenduste jooniseid;
7) lahendab rakendusliku sisuga osaülesanneteks taandatavaid kompleksülesandeid;
8) tunneb ära füüsikaalaseid teemasid, probleeme ja küsimusi erinevates olukordades (loodusteaduslikud tekstid, isiklikud kogemused) ning pakub neile võimalikke selgitusi;
9) väärtustab ühiskonna jätkusuutlikku arengut ning suhtub vastutustundlikult loodusesse ja ühiskonda.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
1. tund - Tuumareaktsioonide kasutamine.
2. tund - Kordamine.
3. tund - Kontrolltöö.
2. tund - Elektriõpetus - sissejuhatus, ajalugu. ELEKTRILAENGUD JA ELEKTRIVÄLI - Eri liiki laengud. Elektroskoop. Juhid ja mittejuhid.
3. tund - Elektriväli.
4. tund - Aatomimudel. Elementaarlaeng.
5. tund - Elektrilaengu ülekanne. Hõõrdeelekter. Laengu jäävuse seadus.
6. tund - Kordamine.
7. tund - Kontrolltöö.
8. tund - ELEKTRIVOOL - Elektrivool. Elektrivoolu suund. Elektrivool metallides ja elektrolüütide vesilahustes.
9. tund - Elektrivoolu toimed. Galvanomeeter.
10. tund - Voolutugevus. Voolutugevuse ühik. Ampermeeter - voolutugevuse mõõtmine.
11. tund - Alalisvool ja vahelduvvool. Kordamine.
12. tund - Kontrolltöö.
13. tund - VOOLURING - Konna koivast esimese vooluallikani. Vooluallikas. Keemilised vooluallikad.
14. tund - Vooluring. Pinge. Pinge ühik.
15. tund - Veerandi lõpetamine.
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Elektriõpetus
Elektriline vastastikmõju
Õpilane:
1) kirjeldab nähtuste kehade elektriseerimine ja elektriline vastastikmõju olulisi tunnuseid ning selgitab seost teiste nähtustega;
2) loetleb mõistete elektriseeritud keha, elektrilaeng, elementaarlaeng, keha elektrilaeng, elektriväli olulisi tunnuseid;
3) selgitab seoseid, et samanimeliste elektrilaengutega kehad tõukuvad, erinimeliste elektrilaengutega kehad tõmbuvad, ja seoste õigsust kinnitavat katset;
4) viib läbi eksperimendi, et uurida kehade elektriseerumist ja nendevahelist mõju, ning teeb järeldusi elektrilise vastatstikmõju suuruse kohta.
Elektrivool
Õpilane:
1) loetleb mõistete elektrivool, vabad laengukandjad, elektrijuht ja isolaator olulisi tunnuseid;
2) nimetab nähtuste elektrivool metallis ja elektrivool ioone sisaldavas lahuses olulisi tunnuseid, selgitab seost teiste nähtustega ja kasutamist praktikas;
3) selgitab mõiste voolutugevus tähendust, nimetab voolutugevuse mõõtühiku ning selgitab ampermeetri otstarvet ja kasutamise reegleid;
4) selgitab seoseid, et juht soojeneb elektrivoolu toimel, elektrivooluga juht avaldab magnetilist mõju, elektrivool avaldab keemilist toimet ning selgitab seost teiste nähtustega ja kasutamist praktikas.
Vooluring
Õpilane:
1) selgitab füüsikaliste suuruste pinge, elektritakistus ja eritakistus tähendust ning mõõtmisviisi, teab kasutatavaid mõõtühikuid;
2) selgitab mõiste vooluring olulisi tunnuseid;
3) selgitab seoseid, et:
a. voolutugevus on võrdeline pingega (Ohmi seadus) ;
b. jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus ühesuurune I = I1 = I2 = ... ja ahela kogupinge on üksikjuhtide otstel olevate pingete summa U = Ul + U2;
c. rööbiti ühendatud juhtide otstel on pinge ühesuurune U = U1 = U2 = ... ja ahela kogu voolutugevus on üksikjuhte läbivate voolutugevuste summa I = I1 + I2;
d. juhi takistus ;
4) kasutab eelnevaid seoseid probleemide lahendamisel;
5) selgitab voltmeetri otstarvet ja kasutamise reegleid;
6) selgitab takisti kasutamise otstarvet ja ohutusnõudeid ning toob näiteid takistite kasutamise kohta;
7) selgitab elektritarviti kasutamise otstarvet ja ohutusnõudeid ning toob näiteid elektritarvitite kasutamise kohta;
8) leiab jada- ja rööpühenduse korral vooluringi osal pinge, voolutugevuse ja takistuse;
9) viib läbi eksperimendi, mõõtes otseselt voolutugevust ja pinget, arvutab takistust, töötleb katseandmeid ning teeb järeldusi voolutugevuse ja pinge vahelise seose kohta.
Elektrivoolu töö ja võimsus
Õpilane:
1) selgitab elektrivoolu töö ja elektrivoolu võimsuse tähendust ning mõõtmisviisi, teab kasutatavaid mõõtühikuid;
2) loetleb mõistete elektrienergia tarviti, lühis, kaitse ja kaitsemaandus olulisi tunnuseid;
3) selgitab valemite A = I U t, N = IU ja A = N · t tähendust, seost vastavate nähtustega ja kasutab seoseid probleemide lahendamisel;
4) kirjeldab elektriliste soojendusseadmete otstarvet, töötamise põhimõtet, kasutamise näiteid ja ohutusnõudeid;
5) leiab kasutatavate elektritarvitite koguvõimsuse ning hindab selle vastavust kaitsme väärtusega.
Magnetnähtused
Õpilane:
1) loetleb magnetvälja olulisi tunnuseid;
2) selgitab nähtusi Maa magnetväli, magnetpoolused;
3) teab seoseid, et magnetite erinimelised poolused tõmbuvad, magnetite samanimelised poolused tõukuvad, et magnetvälja tekitavad liikuvad elektriliselt laetud osakesed (elektromagnetid) ja püsimagnetid, ning selgitab nende seoste tähtsust sobivate nähtuste kirjeldamisel või kasutamisel praktikas;
4) selgitab voolu magnetilise toime avaldumist elektromagneti ja elektrimootori näitel, kirjeldab elektrimootori ja elektrigeneraatori töö energeetilisi aspekte ning selgitab ohutusnõudeid nende seadmete kasutamisel;
5) viib läbi eksperimendi, valmistades elektromagneti, uurib selle omadusi ning teeb järeldusi elektromagneti omaduste vahelise seose kohta.
Hindamine
Õpilast hinnatakse järgmiselt:
1. kontrolltöö hinne ja 2. kontrolltöö hinne.
3. teised hinded - tunnikontrollid, iseseisvad tööd, praktilised tööd jne. Nendest võetakse keskmine hinne.
Veerandi kokkuvõttev hinne moodustub kolme eelmainitud hinde keskmisest. Hindan ka õpilase aktiivsust ja huvi õppetöös osalemisel. Seda arvestan juhul kui veerandi hinne jääb kahe hinde vahele. Positiivsema hinde saab õpilane, kes on osalenud õppetöös aktiivselt. Negatiivsema veerandihinde saab õpilane, kes osaleb õppetöös õpetaja pidevate märkuste ja tööle suunamise toel.
"5" - 90%-100%
"4" - 75%-89%
"3" - 50%-74%
"2" - 20%-49%
"1" - 0%-19%
"0"- sooritamata hindeline töö
Kontrolltööde mitterahuldavad hinded tuleb üldjuhul järgi vastata 10 päeva jooksul alates hinde teada saamise päevast.
Aastahinne kujuneb õppeveerandite lõpuhinnetest. Kui nende põhjal jääb kaks võrdset varianti (nt perioodide hinded on 4 ja 5), siis võtan arvesse ka aasta jooksul sooritatud kontrolltööde hinded.Hindan ka õpilase aktiivsust ja huvi õppetöös osalemisel. Seda arvestan juhul kui veerandi hinne jääb kahe hinde vahele. Positiivsema hinde saab õpilane, kes on osalenud õppetöös aktiivselt. Negatiivsema hinde saab õpilane, kes osaleb õppetöös õpetaja pidevate märkuste ja tööle suunamise toel.