Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Füüsika: 9a, 9b, 9c prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Eneli Vahar

keemiaõpetaja

Kontakt: Eneli.Vahar@nooruse.edu.ee

Loodud: 1. november 2013. a. kell 15.08
Muudetud: 27. oktoober 2014. a. kell 11.58

Õppeaasta: 2014/2015

Õppekava: Põhikooli õppekava, II veerand

Kestvus: 2 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Põhikooli lõpetaja:
1) kasutab füüsika mõisteid, füüsikalisi suurusi, seoseid ning rakendusi loodus- ja tehnikanähtuste kirjeldamisel, selgitamisel ja prognoosimisel;
2) lahendab situatsioon-, arvutus- ja graafilisi ülesandeid, mille lahenduse üksikosa sisaldab kuni kaks valemiga esitatud seost, ning hindab saadud tulemuse tõepärasust;
3) teisendab mõõtühikuid, kasutades eesliiteid mega-, kilo-, detsi-, senti-, milli-, mikro- ja nano-;
4) sõnastab etteantud situatsioonikirjelduse põhjal uurimisküsimuse või -küsimusi, kavandab ja viib läbi eksperimendi, töötleb katseandmeid (tabel, aritmeetiline keskmine, mõõtemääramatuse hindamine, graafik) ning teeb järeldusi uurimusküsimuses sisalduva hüpoteesi kehtivuse kohta;
5) leiab füüsikaalast infot käsiraamatutest ja tabelitest ning kasutab leitud teavet ülesannete lahendamisel;
6) visandab füüsikaliste objektide, nähtuste ja rakenduste jooniseid;
7) lahendab rakendusliku sisuga osaülesanneteks taandatavaid kompleksülesandeid;
8) tunneb ära füüsikaalaseid teemasid, probleeme ja küsimusi erinevates olukordades (loodusteaduslikud tekstid, isiklikud kogemused) ning pakub neile võimalikke selgitusi;
9) väärtustab ühiskonna jätkusuutlikku arengut ning suhtub vastutustundlikult loodusesse ja ühiskonda.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

1. tund - Aine agregaatoleku muutumine - Sulamine ja tahkumine. Aurumine ja kondenseerumine.
2. tund - Keemine. Päikesekollektor. Külmkapp. Näidisülesandeid.
3. tund - AATOMI EHITUS - Mis on aatom? Mis on mudelid?
2. tund - Kontrolltöö - soojusõpetus.
3. tund - Kaasaegse aatomimudeli kujunemine.
4. tund - Bohri "kvanditud" aatomimudel.
5. tund - Valguse kiirgumine ja neeldumine. Valguse olemus.
6. tund - Aatomituuma ehitus ja tuumajõud. Tuuma ehtius. Isotoobid.
7. tund - Looduslik radioaktiivsus.
8. tund - Tuumajõud ja tuumamudel.
9. tund - Tuumaenergia ja selle kasutamine. Tuumareaktsioonid.
10. tund - Seoseenergia keemias ja tuumafüüsikas.
11. tund - Kergete tuumade ühinemine. Tähed ja vesinikupomm.
12. tund - Raskete tuumade lõhustumine. Ahelreaktsioon. Aatomipomm. Lühidalt tuumarelvast.
13. tund - Tuumareaktor ja tuumaenergeetika.
14. tund - Looduskaitse ja ohutustehnika. Kiirguse mõju elusorganismidele. Kiiritushaigus.
15. tund - Kokkuvõte perioodist.

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Õpilane:
1) loetleb sulamise, tahkumise, aurumise ja kondenseerumise olulisi tunnuseid, seostab neid teiste nähtustega ning kasutab neid praktikas;
2) selgitab sulamissoojuse, keemissoojuse ja kütuse kütteväärtuse tähendust ja teab kasutatavaid mõõtühikuid;
3) selgitab seoste Q = λ m, Q = L m ja Q = r m tähendusi, seostab neid teiste nähtustega ning kasutab neid probleemide lahendamisel;
4) lahendab rakendusliku sisuga osaülesanneteks taandatavaid kompleksülesandeid.
4.2. Soojusülekanne
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab soojusülekande olulisi tunnuseid, seost teiste nähtustega ja selle kasutamist praktikas;
2) selgitab soojushulga tähendust ja mõõtmise viisi, teab seejuures kasutatavaid mõõtühikuid;
3) selgitab aine erisoojuse tähendust, teab seejuures kasutatavaid mõõtühikuid;
4) nimetab mõistete siseenergia, temperatuurimuut, soojusjuhtivus, konvektsioon ja soojuskiirgus olulisi tunnuseid;
5) sõnastab järgmised seosed ning kasutab neid soojusnähtuste selgitamisel:
a) soojusülekande korral levib siseenergia soojemalt kehalt külmemale;
b) keha siseenergiat saab muuta kahel viisil: töö ja soojusülekande teel;
c) kahe keha soojusvahetuse korral suureneb ühe keha siseenergia täpselt niisama palju, kui väheneb teise keha siseenergia;
d) mida suurem on keha temperatuur, seda suurema soojushulga keha ajaühikus kiirgab;
e) mida tumedam on keha pind, seda suurema soojushulga keha ajaühikus kiirgab ja ka neelab;
f) aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg on tiirlemistasandi suhtes kaldu;
g) ning kasutab neid seoseid soojusnähtuste selgitamisel;
6) selgitab seoste Q = c m (t2 – t1) või Q = c m Δt, kus Δt = t2 - t1 tähendust, seost soojusnähtustega ja kasutab seoseid probleemide lahendamisel;
7) selgitab termose, päikesekütte ja soojustusmaterjalide otstarvet, töötamise põhimõtet, kasutamise näiteid ning ohutusnõudeid;
8) viib läbi eksperimendi, mõõtes katseliselt keha erisoojuse, töötleb katseandmeid ning teeb järeldusi keha materjali kohta.
9) nimetab aatomi tuuma, elektronkatte, prootoni, neutroni, isotoobi, radioaktiivse lagunemise ja tuumareaktsiooni olulisi tunnuseid;
10) selgitab seose, et kergete tuumade ühinemisel ja raskete tuumade lõhustamisel vabaneb energiat, tähendust, seostab seda teiste nähtustega;
11) iseloomustab α-, β- ja γ-kiirgust ning nimetab kiirguste erinevusi;
12) selgitab tuumareaktori ja kiirguskaitse otstarvet, töötamise põhimõtet, kasutamise näiteid ning ohutusnõudeid;
13) selgitab dosimeetri otstarvet ja kasutamise reegleid.

Hindamine üles

Õpilast hinnatakse järgmiselt:
1. kontrolltöö hinne.
2. teised hinded - tunnikontrollid, iseseisvad tööd, praktilised tööd jne. Nendest võetakse keskmine hinne.
Veerandi kokkuvõttev hinne moodustub hinde 1. ja 2. keskmisest. Hindan ka õpilase aktiivsust ja huvi õppetöös osalemisel. Seda arvestan juhul kui veerandi hinne jääb kahe hinde vahele. Positiivsema hinde saab õpilane, kes on osalenud õppetöös aktiivselt. Negatiivsema veerandihinde saab õpilane, kes osaleb õppetöös õpetaja pidevate märkuste ja tööle suunamise toel.
"5" - 90%-100%
"4" - 75%-89%
"3" - 50%-74%
"2" - 20%-49%
"1" - 0%-19%
"0"- sooritamata hindeline töö
Kontrolltööde mitterahuldavad hinded tuleb järgi vastata 10 päeva jooksul alates hinde teada saamise päevast.

Aastahinne kujuneb õppeveerandite lõpuhinnetest. Kui nende põhjal jääb kaks võrdset varianti (nt perioodide hinded on 4 ja 5), siis võtan arvesse ka aasta jooksul sooritatud kontrolltööde hinded.Hindan ka õpilase aktiivsust ja huvi õppetöös osalemisel. Seda arvestan juhul kui veerandi hinne jääb kahe hinde vahele. Positiivsema hinde saab õpilane, kes on osalenud õppetöös aktiivselt. Negatiivsema hinde saab õpilane, kes osaleb õppetöös õpetaja pidevate märkuste ja tööle suunamise toel.