Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


11675 ainekaarti
69 õppeainet
117 õpetajat

B-võõrkeel: 6b prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Maren Asumets

võõrkeele õpetaja

Kontakt: maren@oesel.edu.ee

Loodud: 23. september 2013. a. kell 16.25
Muudetud: 24. september 2013. a. kell 20.54

Õppeaasta: 2013/2014

Õppekava: Põhikooli õppekava, I veerand

Kestvus: 3 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Võõrkeeleõpetuses taotleme, et õpilane
* huvitub võõrkeelte õppimisest ja nende kaudu silmaringi laiendamisest;
* õpib aktiivselt kuulama ja mõistma igapäevast võõrkeelset kõnet ja vestlust;
* omandab õige häälduse, intonatsiooni ja rütmi;
* omandab sõnavara, mis võimaldab tal end väljendada igapäevases suhtlemises ning vestluses õppekava temaatika piires;
* õpib lugema ja mõistma lihtsat võõrkeelset teksti ja edasi andma selle sisu;
* õpib kirjutama lihtsat seotud teksti;
* julgeb omandatud teadmisi-oskusi praktikas kasutada;
* omandab erinevaid võtteid ja viise, mis hõlbustavad võõrkeelte omandamist;
* õpib kasutama sõnaraamatuid, käsiraamatuid ja muid vajalikke teatmeteoseid;
* huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ning nende kultuurist

B-võõrkeele kui teise omandatava võõrkeele õpe võimaldab õpilasel laiendada oma suhtlemisvõimalusi ja kultuurilist silmaringi, tagab juurdepääsu teadmisallikaile ning loob eeldused vahetuks suhtlemiseks, toetab edasisi õpinguid ja tegevust ühiskonnas.
Põhikooli B-võõrkele õpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saavutab keeleoskuse taseme,mis võimaldab tal igapäevastes suhtlusolukordades toime tulla;
2) huvitub võõrkeelte õppimisest ning nende kaudu silmaringi laiendamisest;
3) omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride eripära;
4) tunneb erinevaid võõrkeelte õppimise strateegiaid ning oskab neid iseseisvalt kasutada;
5) huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;
6) oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteosed, sõnaraamatud, internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

I nädal 2.-6.09
1. Vene keel ja selle tähtsus. Aine tutvustus, tervitus ja hüvastijätt
2. Vene keele tähestik. Kirjutamine vihikusse, hääldamine
3. Töövihikust tähtede kirjutamine harj.1, hääldusharjutused õpikust, suulised harjutused 3,7.

II nädal 9.-13.09
1.Hääldus harjutused 7,8,11,12,15; sõnad harj.8
2.Sõnad harj.12 (vihikusse), suuliselt harj.15,16,19
3.Suulised harjutused.Tähtede harjutamine suuliselt ja kirjapildis, uued sõnad õpikust (baar,teie,latern,paar,foto,sadam)

III nädal 16.-19.09
1.Harjutused 17,18,19,20. Harjutav etteütlus.
2.Harjutav etteütlus, suulised harjutused.
3.Tunnikontroll(õigekiri,sõnad), TV harj.8,11

IV nädal 23.-27.09
1. Sõnad harj.24, kirjapilt ja hääldus
2. Sõnavara harj.28, kirjapilt ja hääldus. Sõnavara kontroll
3. Sõnavara harj.31, hääldusharjutused 30,31,33; TV harj.12,15

V nädal 30.09 - 4.10
1. Sõnavara kontroll, uued sõnad harj.34,35 nimisõna sugu TV harj.13,14,16
2. Sõnavara harj.35, hääldusharjutused, TV harj.16,17
3. Sõnavara kontroll, uued sõnad harj.37, TV harj.18,19

VI nädal 7.-11.10
1. Sõnavara harj.38,40 hääldusharjutus 39, TV harj.20-25
2. Sõnavara harj.40,43 hääldusharjutus 41,42, TV harj.26-33
3. KONTROLLTÖÖ - 9.10.13

VII nädal 14.-18.10
1. Kordame sõnavara. TV harj.34-36
2. KONTROLLTÖÖ: 15.10 (sõnavara suuline arvestus)
3. Veerandi kokkuvõtted, sõnamängud

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

1) Osaoskuste arendamine (lugemine, kuulamine, kirjutamine, rääkimine).
2) Grammatika harjutamine ja uute struktuuride õppimine: oskab kasutada õpitud väljendites õigeid eessõnu; teab ja oskab lausetes kasutada isikulisi asesõnu; Vene keelt kõnelevate maade kommetega tutvumine (rahvuslikud tähtpäevad meil ja mujal)
4) Uue sõnavara omandamine

Õpilane:
1) saab õpitu piires aru igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest;
2) oskab kasutada õpitud väljendeid ja lühilauseid III veerandil läbitud teemadel: kus miski asub,telefonivestlus, kas tohib?, õnnesoovid;
3) reageerib adekvaatselt lihtsatele küsimustele ja korraldustele, oskab ise lihtsamaid küsimusi moodustada;
4) suudab mõista tuttaval keelematerjalil põhinevat õpetaja ja kaasõpilaste kõnet;
5) oskab kirjutada õpitud sõnu ja väljendeid ning koostada neist minidialooge;
6) oskab lugeda lihtsat dialoogi või adapteeritud teksti ja saab loetust aru;
7) omandab III veerandil õpitud keeleteadmised: näitavad ja omastavad asesõnad, arvsõnad 20-100, kohakääne, eitus ;
8) oskab õpetaja juhendamisel rakendada varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid;
9) oskab töötada õpetaja juhendamisel eesmärgistatult nii iseseisvalt, paaris kui rühmas;
10) oskab lugeda häälega, korrektse intonatsiooni ja hääldusega.

Hindamine üles

Veerandihinne kujuneb arvestuslike hinnete põhjal:
Jooksva õppetöö käigus saadud hinded (tundmatu teksti lugemine, tunnitöö)
õpitud, kodus ettevalmistatud töö (kodutööd)
sõnadetööd
suuline arvestus
kirjalik kontrolltöö
Töö ebaõnnestumisel on õpilasel võimalik saada õpetajalt lisakonsultatsiooni ning töö uuesti sooritada, konsultatsioon esmaspäeval peale 7. tundi (või õpetajaga kokkuleppel muul ajal)
Hinne "0" tähistab õpilase poolt esitamata või tegemata tööd, mis tuleb pärast tema puudumist või töö esitamata jätmist järgi vastata. "0" asendub hindega pärast töö tegemist / esitamist või hindega "1", kui veerandi lõpuks tööd järele ei vastata.

Kontrolltöö ja suuline arvestus tuleb järgi vastata puuduliku hinde korral 10 päeva jooksul peale töö kätte saamist, haiguse puhul tuleb samuti töö jjärgi vastata . Arvestuslikud hinded peavad veerandihinde välja panemise ajaks olema sooritatud vähemalt rahuldavale hindele.

Testide hindamise skaala:
hinne 5 ... 90-100% punktide arvust
hinne 4 ... 75-89%
hinne 3 ... 50-74%
hinne 2 ... 20-49%


Lugemisel:
Hinne "5" pannakse
- vigadeta ladusa ja õpitud teksti lugemise eest
- 1 - 2 vea puhul võõra teksti lugemisel, kui teksti sisu mõistetakse;
- leida õigesti olulist infot tekstist, teha tekstist lühikokkuvõtet;
- teha veatult tekstil põhinevat sõnavaraharjutust;

Hinne "4" pannakse
- lugemise eest, kui lugemine on küllalt ladus ja ilmekas, kuid tehakse 1-3 viga;
- 3 - 5 vea puhul võõra teksti lugemisel, kui õpilane veale tähelepanu juhtimisel selle ise parandab;
- veatu lugemise puhul, kui teksti sisu mõistmisel on ebatäpsusi (lugemine + tõlkimine);

Hinne "3" pannakse
- lugemise eest, kui esineb 4-6 viga ja tempo on aeglane;
- kui üksnes õpetaja abiga suudetakse teksti sisust aru saada, ei osata teksti erinevaid osi pealkirjastada ega tekstist olulist välja tuua;

Hinne "2" pannakse
- kui lugemisel tehakse üle 6 vea; kui lugemine pole ladus; kui ei saada loetust aru ega suudeta tekstist olulist välja tuua ka õpetaja abiga mitte;